Vene õpilase kohus: neli õppeainet
Venemaa haridusakadeemia ühes allasutuses haridusministeeriumi jaoks välja töötatud programmi järgi oleks 2020. aastast vanemate klasside õpilastel neli kohustuslikku ainet: „Venemaa maailmas”, (tsiviilkaitsesarnane) elutegevuse ohutuse alused, kehaline kasvatus ja veel ilma kindla sisuta „individuaalne projekt”.
Kõik ülejäänud õppeained oleksid jagatud kuude rühma, igast rühmast saaks õpilane valida üks-kaks ainet. Kokku tohib iga õpilane selliseid aineid valida seitse. Need kuus eraldi rühma on: vene keel ja kirjandus, võõrkeeled, loodusteadused, matemaatika ja informaatika, ühiskonnateadused ning kunst ja muud valikained.
Näiteks loodusteaduste valdkonda kuuluvatest ainetest tuleks valida füüsika, keemia, bioloogia ja ökoloogia vahel. See tähendab, et noor, kes tahab minna ülikooli õppima näiteks keemiat või bioloogiat, tohiks valida loodusteaduste vallast vaid kaks ainet. Vene keel ja kirjandus on samuti ühes grupis, mis tähendab omakorda, et näiteks reaalaineid edasi õppima mineval noorel tuleks ilmselt valida, kas keel või kirjandus.
Inimesed nördinud
Seejuures jaotatakse ained õpetamise taseme järgi kolme gruppi. Esimene tase annab õppeainest minimaalse ülevaate, baaskursus õpetab selgeks aine alused ning alles kolmas tase tegeleb ettevalmistuse andmisega aine õppimiseks kõrgkoolis. Kõrgeimal tasemel tohiks õppida kõige rohkem nelja ainet.
Plaanide järgi oleks uus õppestandard veebruari keskpaigaks juba kinnitatud, kuid selle vastu algatas allkirjade kogumise Venemaal tuntud õpetaja, ajalehe Literatura (Kirjandus) peatoimetaja Sergei Volkov. Selle nädala alguseks kogus president Dmitri Medvedevile saadetud pöördumine internetis 12 000 allkirja. Pöördumisele on alla kirjutanud paljud akadeemikud, ligi 200 teaduste doktorit, õpetajad ja lapsevanemad.
„Kui ametnikud võtavad uue õppestandardi vastu, siis ei ole õpilastel vanemates klassides enam üldse kohustuslik õppida matemaatikat, vene keelt ja kirjandust ega ajalugu,” ütles Volkov.
Massilisel pöördumisel oli mõju, sest haridusminister Andrei Fursenko teatas, et kuni diskussioon pole lõppenud, ta uut õppestandardit ei kinnita.
Venemaa ülikoolide rektorite liidu juhi, Moskva riikliku ülikooli rektori Viktor Sadovnitši sõnul suhtuvad projekti kriitiliselt ka ülikoolid. „Õpilane peab koolis saama kindlad baasteadmised, hiljem võib juba ainetega varieerida,” ütles Sadovnitši ajalehele Kommersant. „Selle baasi loovad ained, mis on aastakümnetega läbi kontrollitud – need on matemaatika, keemia ja vene keel.”
Erilist irooniat on paljudes kommentaatorites tekitanud kohustuslik õppeaine „Venemaa maailmas”, milles nähakse ohtu, et 15–17-aastastele noortele hakatakse koolis õpetama soovunelmat Venemaa rollist maailmas.
Õpetada tuleb eluks vajalikku
•• Uue õppestandardi töörühma juht Aleksandr Kondakov on standardit põhjendanud vajadusega mitte sundida noori inimesi õppima asju, mida neil elus vaja ei lähe. „Ei ole mõtet pumbata õpilasi täis teadmisi, mille nad unustavad kohe kooli lõpetades, vaid neile tuleb õpetada asju, mida neil läheb vaja päriselus,” rääkis ta.
•• Ühe Moskva hariduskeskuse juht, presidendi juures tegutseva ühiskondliku nõukogu liige Jefim Ratševski ütles, et praegu õpitakse Venemaal meie mõistes gümnaasiumiosas 14–19 ainet. „Kolmandikku neist ainetest õpivad lapsed põhjalikult, kolmandikku aeg-ajalt, aga kolmandikku ainetest ei õpi nad tegelikult üldse,” lausus Ratševski.
