Vene rahandusminister: meie majandus seiskub Ukraina tõttu
Venemaa majandus kasvab prognoosi järgi pool protsenti, kuid rahandusminister ennutab pigem nullkasvu.
Kui muidu on Venemaal seoses Krimmi vallutamisega ja Ukrainaga üldiselt maad võtnud piirideta suurustlemine, siis rahandusminister Anton Siluanov esines eile üldisest joonest radikaalselt erinevate seisukohtadega.
Siluanovi sõnul on Venemaa seoses Krimmi ja Ukraina sündmustega silmitsi „kõige kehvemate majandustingimustega alates 2008. aastast“, vahendavad uudisteagentuurid tema esinemist ministeeriumi kolleegiumi ees.
„SKT kasvuks on sel aastal küll ennustatud 0,5 protsenti, aga pigem tuleb see nullilähedane,“ edastas Siluanov oma äärmiselt krõbeda hoiatuse.
Rahandusministri sõnul on känguva majanduskasvu taga selle aasta esimeses kvartalis Venemaad tabanud suuremahuline kapitali väljavool, mis ulatus esimese kolme kuuga 50 miljardi euroni.
„Jätkuv kapitali väljavool vähendab võimalusi investeeringuteks ja tekitab eelarvele tasakaalust välja minemise riski. Kapitali väljavoolu taga on ebakindlus seoses geopoliitilise olukorra võimalike arengutega,“ teatas Siluanov vähevatjatud viitega Ukraina ja Krimmi sündmustele.
Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Dmitri Medvedev on peale Krimmi annekteerimist lubanud sealsetele elanikele vastutasuks külluslike Moskva eelarverahade sissepumpamist, mis peaks aitama regiooni elatustaset tagada ja kergitada. Kuid riigi eelarvele tähendab see uusi kulusid, mille jaoks raha pehmelt öeldes pole.
On üsna selge, et Putinil ja Medvedevil on Krimmi lõplikuks sidumiseks Venemaaga vaja tuleval aastal hakata kulutama raha riigi reservidest.
Rahandusminister Siluanov aga hoiatas erakordse avameelsusega selliste plaanide eest. „Meie hinnangul on võimatu tõsta eelarvekulusid arvestades päris suuri geopoliitilisi riske. Ühekordsed süstid eelarvest ei vii majandust jätkusuutlikule rajale,“ rääkis Siluanov.
Rahandusministri kartusel on lihtne tagapõhi. Kui Putin ja Medvedev pumpavad Krimmi jaoks riigi reservid tühjaks, võiks Moskval tekkida halvenevaid majandusseise arvestades tõsiseid hädasid eelarvekulude katmisel. Täiendavat riski kujutab endast võimalus, et Venemaale kohandatakse veel rohkem sanktsioone, mistõttu muutuks täeisti küsitavaks Kremli võime rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata.
