Venemaa fond annab lääne demokraatiale hinnangu

Venemaal loodud instituut avab juba lähiajal Pariisis ja New Yorgis esindused, mis asuvad uurima lääne demokraatiat ja tutvustama Moskva seisukohti.

Maailma riikide arengut hindavate Freedom House’i ja Heritage Foundationi sarnane mitteriiklik Venemaa fond hakkab kandma nime demokraatia ja koostöö instituut (DKI). Selle rajamise taga on Kremlile lähedased juristid ja politoloogid.

Idee algataja, Moskvas tuntud advokaat, Venemaa presidendile nõu andva ühiskondliku palati liige Anatoli Kutšerena ütles pressikonverentsil, et Venemaal polnud seni lääneriikidega sarnaseid valitsusväliseid organisatsioone, mis jälgiksid kodanikuühiskonna arengut maailmas. Üks fondi ülesandeid on hakata tulevikus ise, oma metoodika järgi koostama maailma riikide edetabeleid.

Kutšerena väitis, et nende eesmärk pole astuda ameeriklaste Freedom House’i jälgedes, mis kritiseerib juba aastaid Venemaad järjest vähema demokraatia pärast.

“Kõik need ettekanded, mida teevad Freedom House ja teised sellised organisatsioonid, jäägu nende südametunnistusele. Kui nad arvavad, et Venemaa võib panna praegu maailmas 139. kohale, siis iga tervemõistuslik inimene küsib: mis värk on?” ütles Kutšerena. “Olen neid uuringuid analüüsinud ja võin väita, et kõik need ettekanded, mida teeb Freedom House, on puhas ideoloogiline töö.”

Alternatiivne vaatenurk

DKI Pariisi kontorit juhtima hakkav politoloog, eelmises riigiduumas Kremlit toetanud Õiglase Venemaa fraktsiooni kuulunud Natalja Narotšnitskaja lausus, et lääne inimõiguste kaitse kogemus on märkimisväärne, aga “ka päikesel võib olla plekke”.

Kreml rahaliselt ei toeta

•• DKI New Yorgi osakonna juhiks saav politoloog Andranik Migranjan rääkis, et teine eesmärk on selgitada läänes Venemaa seisukohti. “Venemaa kohta lääne meedias ilmuv info on tihti ühekülgne ja poliitiliselt angažeeritud, prevaleerib must-valge lähenemine,” ütles ta.

•• Migranjan lisas, et lääne suhtumist demokraatiasse tuleb kritiseerida. “Pole saladus, et tänapäeval tahavad mõned riigid monopoliseerida demokraatia mõiste tõlgendamist,” lausus ta.

•• Vene ajakirjanduse andmeil on fondi loomisele andnud heakskiidu Venemaa president Vladimir Putin, kuid selle töötajad polevat otseselt riigi palgal, kinnitas Kutšerena. Tema sõnul toetavad neid juba sõlmitud kokkulepete alusel erafirmad. Lisaks hakkab fond taotlema Venemaa riiklikke uurimistoetusi.

•• Esialgu loodab fond võtta oma Pariisi ja New Yorgi kontorisse tööle kokku kakskümmend inimest. Tegelik töö peaks lahti minema kevadel ning esimesed analüüsid ja ettekanded valmima järgmisel aastal.