Vladimir Putin: natsionalistid on batsillid
Putin ironiseeris nädal aega Moskvas kestnud natsionalistlikke rahutusi kommenteerides Vene liberaalide üle, kes pole kuidagi osalenud kaukaaslastevastastes rünnakutes ega ole sel teemal eriti ka sõna võtnud.
Rahvuslik liider kommenteeris esimest korda rahutusi, mille käigus oli miilits kolmapäeval vahistanud ainuüksi Moskvas tuhatkond noort. Putin teatas, et igasugust äärmuslust peab riik tingimusteta tõkestama.
„Meie liberaalne ühiskond peab aru saama, et kord peab olema!” ütles Putin. Märatsenud vene natsionaliste nimetas Putin „batsillideks ühiskonnas”, mis on paratamatud, nagu on ka batsillid inimorganismis. „Nad kõigutavad riigikorda,” ütles Putin.
Puudutades korruptsiooni õiguskaitseorganites, mis on viimaste rahutuste ja üleüldise rahulolematuse üks põhjusi, kaitses Putin miilitsat, et „kõiki ei saa ühe mõõdupuuga võtta”. „Nad teevad oma tööd. Muidu peaks meie liberaalne intelligents panema ise kiivrid pähe – ja minema väljakule radikaalidega võitlema,” lausus Putin.
Üldiselt oli Putini otsesuhtlemine rahvaga vaatamata rekordilisele pikkusele vähem värvikas kui varasematel aastatel. Putin demonstreeris taas suurepärast faktimälu, puistates pidevalt arve ja tsiteerides valitsuse määrusi.
Suur osa eetrisse lastud rahva küsimustest puudutas olmeprobleeme, eriti kommunaalteemat ja tervishoidu. Teravatest teemadest esitati Putinile küsimus, kui kauaks jääb vangi Putini isiklikuks vaenlaseks peetav Venemaa kunagine rikkaim inimene, endise naftafirma Jukos omanik Mihhail Hodorkovski.
Varas peab istuma vangis
„Ma vastaks sellele Võssotski ühe tuntud kangelase sõnadega: varas peab istuma vangis!” ütles Putin, pidades silmas tegelast nõukogudeaegsest seriaalist „Kohtumispaika muuta ei tohi”.
Putin võrdles Hodorkovskit eelmisel aastal USA-s 150 aastaks vangi mõistetud finantspetise Madoffiga. „Meil on kõik ikka palju liberaalsem,” nentis Putin. Hodorkovski mõisteti 2005. aastal vangi kaheksaks aastaks, detsembri lõpus kuulutatakse talle välja otsus uues kriminaalasjas, kus prokurör nõuab talle 14-aastast vangistust.
Krimmist rääkides kordas peaminister Putin taas oma suvel öeldud sõnu, et „kellel pole kahju Nõukogude Liidu lagunemisest, sellel pole südant, aga kes tahab Nõukogude Liidu taastamist, sellel pole piisavalt mõistust”.
Venemaa suurlinnades Putini-vastaste miitingute, nn mittenõustujate marsside korraldajate kohta ütles Putin, et neile pole niivõrd olulised meeleavaldused ise kui konflikt võimudega. „Kui Moskva uus linnapea lubas neil meelt avaldada, siis nad hakkasid kohe täiendavaid nõudmisi esitama. Kritiseerige, aga seaduse piires,” lausus Putin.
Välispoliitikast ei rääkinud Putin peaaegu sõnagi, puudutas vaid veidi Ukrainat ja Valgevenet.
Otsesaate ajal juhtus ka üks kummaline vahejuhtum. Otselülituse ajal Baikali-tagusesse kraisse Aksjonovo-Zilovskoje asulasse näidati kohalikku raudteejaama, mille esisel väljakul käis üks kohalik inimene. Äkitselt tormas tema juurde miilits ja jooksis ta jalust maha. Kukkumise hetkel läks pilt kiiresti mujale.
Rahvas esitas miljoneid küsimusi
•• Sel aastal võis hakata Putinile küsimusi saatma 12. detsembril. Seda sai teha tasuta nii telefonitsi kui ka SMS-iga, mille teksti pikkus ei tohtinud ületada 70 tähemärki ja mis pidi olema vene keeles. Küsimuse sai kirjutada ka veebisaidile moskva-putinu.ru ja samale venekeelse aadressiga veebilehele.
•• Enne televisiooni ja raadio keskpäevase otsesaate algust oli Putinile saadetud enam kui
700 000 küsimust. Viiendik küsimustest olid kommunaalteemalised, veidi vähem puudutas julgeolekut ja korrakaitset ning 12 protsendiga olid kolmandal kohal küsimused sotsiaalkindlustusest ja tervishoiust.
•• Telekanali Rossija teatel esitati Putinile saate ajal esimese kolme ja poole tunniga 2 058 210 küsimust. Neist pool miljonit tuli SMS-iga, 1 400 000 telefonitsi ja ülejäänud veebisaidi kaudu.
