Võrdõiguslikkuse musternäide Soome on muutumas. Jäädavalt
Suurriikide metropolidest alguse saanud protestiliikumine Occupy Wall Street jõudis sügisel ka Helsingisse. Noored soomlased astusid varandusliku ebavõrdsuse ja korporatsioonide ülemvõimu vastu, mille on teinud majanduskriisid eriti hästi nähtavaks. Soome on aga alati olnud kuulus just maana, kus inimesed on väga võrdsed. Sissetulekute jaotumist ühiskonnas mõõtva Gini koefitsiendi järgi kuulub Soome maailma kümne kõige võrdsema tulude jaotusega riigi hulka.
Äsja Soome saabunu silm teebki vaevu vahet vaesel ja rikkal soomlasel. Tänavatel vuravad ühesugused keskklassi autod, uhked limusiinid ei kuulu isegi Helsingi kesklinna tänavapilti. Talvine ja tuuline märg ilm riietab soomlased sarnastesse toppatakki’desse ehk vateeritud jopedesse ja mantlitesse. Kasukad ja väärikad kallihinnalised villamantlid vilksatavad vaid vahel harva mööda.
Ka kõrv ei taba soomlase kõnes kõrkuse nooti. Inimese väärikus väljendub hoopiski tahtmises rääkida ilma liigse keelelise peenutsemiseta. Väljendamaks huvi ja poolehoidu teise vastu, valib soomlane alati suhtlemisel lihtsa kõnekeele ja jätab konservatiivse kirjakeele ootama vaid sellele sobivaid olukordi. Soome on selle kõige poolest kui Inglismaa vastandpoolus, keda tavatsetakse esitleda ebavõrdse klassiühiskonna näitena Euroopas. Rohelise erakonna poliitik ja presidendikandidaat Pekka Haavisto kommenteeris teemat ajalehes Helsingin Sanomat: „Oleme sügavalt võrdõiguslik ühiskond. Me suhtume igasse inimesse ühtemoodi.”
Edu on päritav
Ajaleht Helsingin Sanomat küsis talviste presidendivalimistega seoses kõigilt kaheksalt presidendikandidaadilt, kas Soomes on olemas klassiühiskond. Üllatav küll, kuid kolm kandidaati vastasid jaatavalt. Ajaleht alustas ka klassiühiskonnale pühendatud artiklisarja ja andis kõigepealt sõna asjatundjatele. Turu ülikoolis töötav Jani Erola väitis, et Soome on klassiühiskond ja on seda alati olnud. Tema sõnul on joonistanud viimasel ajal sotsiaalsete klasside vahelisi piire teravamaks sissetulekute erinevuste kasv, mis sai Soomes alguse 1990-ndate suurest majanduskriisist.
Arengut ebavõrdsema ühiskonna poole tõukavad tagant ka muutused tööelus. Püsivate töösuhete kõrvale on tekkinud palju eri viise teenida oma igapäevast leiba – on juhutöödest elatujaid, tähtajaliste töölepingutega töötajaid, näljapajukil virelevaid väikeettevõtjaid, musta ja soomlaste seas põlatud tööd tegevaid immigrante. Neid kõiki veab elu ebakindlus ühiskondliku hierarhia madalaimale pulgale. Hea haridus ja tervis ning võimalused elus edasi jõuda päritakse ka Soomes ja tulevikus rohkem kui varem, arvavad mitmed eksperdid. See tähendab, et vanemate sotsiaalne staatus mõjutab laste tulevikku.
Seejuures on just inimese tervisest kujunenud oluline klassikuuluvuse näitaja. Palju kajastust on leidnud statistiline näide, et kõige väiksemat sissetulekut saava viiendiku hulka kuuluv abielupaar Soomes elab tõenäoliselt keskmiselt 20 aastat vähem kui kõige kõrgemas tuluviiendikus olev abielupaar. Erinevuse dramaatilisuse esiletoomiseks on abikaasade eluaastad liidetud kokku.
Ühe hiljutise uuringu järgi on soomlaste keskmine eluiga selgelt seotud teatud sissetulekurühma kuulumisega. Alates 1990. aastatest on kõigis muudes sissetulekurühmades keskmine eluiga kasvanud, kuid mitte kõige vaesema 20 protsendi hulgas. Selle põhjuseid on mitu, üks neist alkoholi liigtarbimine. Ka on Soomes põletav teema ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses. Paljud tööandjad pakuvad töötajatele esmatasandi tervishoiuteenuseid. Püsiva töösuhteta elanikud on aga enamasti jäetud vaid kõikuva kvaliteediga avaliku tervishoiusüsteemi armule.
Sissetulekute vahe suureneb kiiremini kui mujal
OECD hiljutise uuringu kohaselt on rikaste ja vaeste vaheline lõhe Soomes laienenud kiiremini kui teistes arenenud riikides. Soomega sama tempot hoiab vaid Kanada.
Uuring käsitleb aastaid 1985–2005. Esimesel kümneaastasel perioodil suurenes Gini koefitsient kõige enam Uus-Meremaal ja teisena Soomes. 1995.–2000. aastal Uus-Meremaal sissetulekute vahe enam oluliselt ei suurenenud, küll aga Soomes.
Selle viimase kümnendi jooksul kasvas ühe protsendi kõige rikkamate inimeste sissetulek Soomes poole võrra ehk 3,5 protsendilt seitsmele protsendile kõigist sissetulekutest. Soome on ka üks väheseid maid, kus sissetulekute vahe ei ole suurenenud mitte ainult rikaste ja vaeste, vaid ka rikaste ja keskklassi vahel.
Hoolimata sellest on Soome ikka veel Gini-näitaja järgi selgelt OECD keskmisest võrdsem ehk seitsmendal kohal. Sissetulekute vahe on väikseim Taanis ja Rootsis. EPL
