FAKTIKONTROLL | Ei, Eesti lapsed ei saa enne täisiga 44 doosi vaktsiine

Sotsiaalmeedias ringleb väidetav vaktsineerimiskava, mille põhjal saavad lapsed enne 18. sünnipäeva mitukümmend erinevat doosi vaktsiini. Ravimiameti ekspert kinnitab, et see nii ei ole.

Postitaja võrdleb 1980. aastast aastast pärinevat vaktsiinide arvu 2018. aasta omadega ja leiab, et vaktsiinidooside arv on kordades kasvanud.

Ehkki vaktsiinidooside arv, mida lastele tehakse, on küll mõnevõrra kasvanud, siis postituse autor ei ole arvestanud vaktsiinide tegelikku kasutegurit: teaduse arenedes ongi võimalik lapsi kaitsta rohkemate haiguste eest ning selle tulemusel on ka nende haiguste levik vähenenud.

Facebooki postitus on kahe päevaga saanud umbes 5000 vaatamist, 40 jagamist ja 16 kommentaari.

Mida väidetakse?

Postituses on nimekiri erinevatest vaktsiinidoosidest, mida Eesti lapsed väidetavalt enne täisiga saavad.

Autor toob välja järgmised arvud:

1980. aastal said Eesti lapsed teiseks eluaastaks 7 vaktsiinidoosi, 18. eluaastaks 17 doosi.

2018. aastal said Eesti lapsed teiseks eluaastaks 32 vaktsiinidoosi, 18. eluaastaks 44 doosi.

Numbrite näitlikustamiseks on postituses ka nimekiri kõikidest vaktsiinidoosidest, mida lapsed saavad.

Postituse juurde on autor kirjutanud, et tegelikult ei vaja lapsed ühtegi nimekirjas olevast vaktsiinist. „Mõistlikum on laps mürgitamata jätta, et ta saaks oma energiat kasvamiseks ja arenemiseks kasutada, rääkimata tüsistustest, mis võivad jääda teda saatma kogu eluks!“

Kuidas on tegelikult?

Enne 18-aastaseks saamist saavad noormehed riikliku immuniseerimiskava alusel reaalselt 12 vaktsiiniannust ja tütarlapsed 14 – erinevus tuleneb HPV vastasest vaktsineerimisest, mida hetkel manustatakse vaid tütarlastele.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kerli Reintammi sõnul on postituses välja toodud vale ja aegunud immuniseerimiskava. Kohe postituse alguses torkab silma ka K-vitamiini vastane vaktsineerimine. „K-vitamiini manustamine lapsele ei ole vaktsineerimine,“ ütles Reintamm, kes leidis veel vajakajäämisi.

„Näiteks ei vaktsineerita enam B-hepatiidi vastu ühekuuselt, see on nüüd osa 3-kuuselt manustatavast heksavalentsest ehk kuuevalentsest vaktsiinist,“ selgitas ta. See tähendab, et ühe vaktsiiniannusega ehk doosiga antakse kaitse mitme nakkushaiguse vastu.

Eesti laste vaktsineerimiskava järgi vaktsineeritakse sünnijärgselt vaid riskirühma lapsed. B-hepatiidi vastane vaktsiin manustatakse vastsündinutele (12 tunni vanusena) vaid siis, kui emal on diagnoositud B-hepatiit või oli ta selle suhtes raseduse ajal testimata jäänud.

Ühe vaktsiiniannusena on võimalik koos manustada difteeria, teetanuse, läkaköha, B-hepatiidi, Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus) ja poliomüeliidi (lastehalvatuse) vastane kaitse.

Täielikuks vaktsineerimiseks ehk kaitseks kõigi nende haiguste vastu tuleb kuuevalentset vaktsiini manustada vanuses 3-6 kuud kolm korda pooleteise kuuse intervalliga ning korrata sama protsessi lapse kaheaastaseks saamisel.

Kuue kuni seitsme aastaselt vaktsineeritakse lapsi uuesti difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu ning 15-16-aastaselt difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

Samuti on ühe vaktsiiniannusega võimalik vaktsineerida last korraga leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. „Täielikuks kaitseks nende haiguste vastu tuleb manustada kaks vaktsiinidoosi – vanuses üks ja 13 aastat,“ ütles Reintamm.

Ainult tuberkuloosi, HPV ja rotaviiruse vastased vaktsiinid manustatakse eraldi ehk nende näol on tegemist monovalentsete vaktsiinidega.

Vaktsiinidooside arv võib pisut erineda sõltuvalt sellest, kui vanalt vaktsineerimist alustati ning kasutatud vaktsiinidest.

Reintamm selgitas, kuidas laste vaktsineerimist alustatakse varakult, sest mõned haigusetekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just kõige väiksematel.

Lapsed saavad küll enamasti emadelt nende haigusetekitajate suhtes antikehad, kuid ajaga need kaovad ning noor organism vajab toetust.

„Näiteks läkaköha puhul on varajase vaktsineerimise põhjuseks ka anatoomilised omapärad - laste hingamisteed on kitsamad ja seetõttu on neil suurem oht läkaköha tõttu surra,“ selgitas Reintamm. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Miks on neljakümne aastaga vaktsiinide arv kasvanud? Sest teadus on edasi arenenud ja meil on võimalus kaitsta end haiguste eest, mille eest toona ei saadud.

„Uute vaktsiinide kasutuselevõtt ajas on saanud võimalikuks tänu teaduse arengule ja erinevate nakkushaiguste vastaste vaktsiinide turule jõudmisele,“ lisas Terviseameti spetsialist Reintamm. „Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on ohutud ning läbinud pikaajalised ja mitmeastmelised kliinilised katsed.“

Mitmete haiguste levik on tänu varajasele vaktsineerimisele vähenenud. Näiteks on maailmas oluliselt vähem lastehalvatuse, teetanuse ja punetiste juhtumeid. Ja seda just tänu laialdasele vaktsineerimisele.

Tasub ka mainida, et vaktsineerimine erineb ka riigiti ning iga riik kujundab oma immuniseerimiskavad välja vastavalt kohalikule epidemioloogilisele olukorrale, finantsvõimalustele ja muudele asjaoludele.

Näiteks on Eesti immuniseerimiskavas tuberkuloosi vastane vaktsineerimine, ent Soome immuniseerimiskava järgi tuberkuloosi vastu ei vaktsineerita. Küll aga on Soome immuniseerimiskavas näiteks pneumokoki vastane vaktsineerimine, mida jällegi Eesti kavas ei ole.

Otsus: Vale. Eesti lapsed ei saa 18 aasta jooksul 44 vaktsiinidoosi. Dooside arv ise on aastatega küll kasvanud, kuid selle tulemusena on vähenenud haiguste levik ja neisse suremus.