Jakov Rubinstein (1901–1983) kuulus esimesse sõjajärgsesse kunstikogujate põlvkonda, kes alustas nõukogude korra poolt kahtlaseks peetavat kollektsioneerimist 1950. aastate teisel poolel, vahetult pärast Stalini surma. Rubinsteini kollektsioon oli mitmes mõttes erandlik. See paistis silma oma arvukuse ja kõrge kunstilise kvaliteedi poolest, ka kunstnike valik polnud tavapärane – Rubinštein kogus Vene avangardset kunsti juba siis, kui see kui „vaenulik formalism“ oli ametlikult keelustatud. Teiseks eripäraks oli kogumise aluseks olnud esteetiline printsiip, mitte vaid kuulsate nimede ihaldamine – suurmeistrite kõrval ostis ta ka vähetuntud, samuti represseeritud kunstnike pärandit. Lisaks sellele iseloomustavad kogu kaks temaatilist suunda – lavakujunduste ja teatrikostüümide eskiisid ning tema kaasaegsete intellektuaalide ja loovisikute graafilised portreed. Kõik need teemad ja olulisemad meistrid on esindatud ka käesoleval näitusel Mikkeli muuseumis, kuigi suur osa kunagisest legendaarsest kogust on laiali Venemaa muuseumides ja erakogudes.