„Suveöö unenägu“ meenutab, et liiga sageli laseme end peibutada valele teele lihtsalt sellepärast, et see tundub ahvatlevam.
VAT teatri rännaklavastus „Haihtuv Tallinn“ kutsub publikut kaasa mõtlema tallinlast ümbritseva ruumi üle. Kus saaks linnas olla, et oma üksiku hundi unelmaid vahelduseks välja elada?
Mütopoeetiline oratoorium „Emajõe sünd“ on rohkete sümbolitega meelerännak, kus tähenduslikud on nii muusika kui ka pildikeel.
ARVUSTUS | „Võid mehe võtta ära merelt, aga merd mehest ära võtta pole võimalik“. Lavastus „Mere laul“ peegeldab hästi päris elu (1)
Hiiumaal Viscosa kultuuritehases lavale jõudnud suvelavastus „Mere laul“ on kohati koomiline, kohati kurb, vahele armsalt romantiline ja üksjagu poeetiline.
Margus Mikomägi: Emajõgi, rahamaa – kes neid suudaks ühenda?
Kultuuripealinna Tartu lavastuste „Rahamaa“ ja „Emajõe sünd“ arvustusEnne kultuuripealinnas Tartus lavale toodud „Emajõe sünni“ ja „Rahamaa“ nägemist vasardas miskipärast peas: Emajõgi, rahamaa – kes neid suudaks lahuta... Ja mitte ainult võtmes, et Emajõgi on igavene nagu kuritegelikud rahapesuskeemidki. Lavadel nähtu sundis küsimuse ümber sõnastama.
ARVUSTUS | „Lahenduste ministeerium“ näitab lapse silmade kaudu, kui vajalik on julgus astuda kurjusele vastu
Eesti Noorsooteateri suvelavastuse arvustus
Eesti Päevaleht ja LP toovad ka sel suvel lugejani suvelavastuste arvustused, aga ka intervjuud ning erinevad küsitlused.
Majanduslangus teatrimaailma (teravalt) kimbutavat ei paista – ka sel suvel etendatakse Eesti eri paigus üle 70 lavastuse. Kas aga kõik leiavad publiku? Suures suvelavastuste rägastikus aitab orienteeruda ka EPL-i suvelavastuste teejuht, kriitikute soovitused leiab aga siit.
„Rahamaa“ hoidub kategoorilistest moraalsetest hinnangutest. Seda võiks pidada autoripositsiooni nõrkuseks, ent ka lavastaja Toompere juuniori tugevuseks, kirjutab Andrei Liimets.
Draamateatrisse suunduv Emili Rohumaa: tahan olla laval enda vastu lahke (1)
Kuhu teatrisse lähevad teised lavaka 31. lennu lõpetanud?Emili Rohumaa tõdeb, et lavakool saab küll kohe läbi, aga päris õppimine algab teatrilaval alles nüüd.
Lavale jõuab üle 70 suvelavastuse ja popimate piletid on juba otsas. Mida soovitavad vaadata kriitikud? (45)
Soovitusi jagavad Jaak Allik, Liis Seljamaa ja Danzumees.Kriitikute suveootuste eesotsast leiab lavastused „Rahamaa“ ja „Viimase Pärsia keisri mõrv“ ning vana hea „Kes kardab Virginia Woolfi?“.
Rännaklavastus „Läbi linna: Annelinn“ on unistus sellest, milline üks linnaruum on ja mida seal veel teha võiks.
Eesti Teatri Agentuuri andmebaas ütleb, et saabuval suvel on me teatriilmas tulekul 48 esietendust: juunis 22, juulis 16 ja augustis senistel andmetel 10. Tegelikult tuleb uuslavastusi ilmselt rohkemgi. Mida siis ikkagi vaadata tasub? Pakun oma esialgse, kahtlemata subjektiivse valiku.
Kas 180-aastasel Lydia Koidulal ja tema näidendite tegelastel on midagi teravat öelda meie kaasaja kohta?
ARVUSTUS | Jumal andestab, aga kuidas on luust ja lihast vennaga?
McDonagh' „Üksildase lääne“ arvustus
Eesti Noorsooteatri „Hingest ja südamest“ aitab Tammsaare loomingut eri külgedest tutvustada, sisaldades omajagu ka huumorit.
Kahe noore näitleja mängu on Kolga mõisas nauditav vaadata, süda lööb neile kaasa.
Lavastaja Kertu Moppel ja Eesti Draamateatri näitlejad näitavad vaatajatele Noblessneri valukojas seda, mis võis juhtuda Onu Bella peas ajal, kui me ennast justkui vabaks laulsime. Näitavad vabadusega kaasnevat labasust ehk küsivad: kas hull oli Bella või hoopis meie, kes me seda, mis ta tegi, ülist...
Onu Bella oli midagi enamat kui „Ma võtsin viina“, ent Draamateatri suveuuslavastuses jääb Igor Maasiku vastuoluline olemus avamata.
Onu Bella oli hellahingeline šokkrokkar, kes mõtles hoolega läbi, kuidas mõjuda esinedes võimalikult ajuvabalt.
Lavastuse „Kui palju maksab mees?“ sisu võtab kokku lühitutvustus: tegu on looga, kus mees peab valima kahe talle kalli naise vahel. Mängu vürtsitab ka skandaalne pakkumine, millest on raske ära öelda.
ARVUSTUS | Kahekordne kohtumine minevikuga (4)
Kinoteatri lavastuse „Kohver“ arvustusÄraminekutest ja lahkumistest rääkiva „Kohvri“ loomiseks leidis Kinoteater Sõmera kujul kohasümboolse paiga.
Mustal Kastil, Janek Savolainenil ja Katrin Pärnal fantaasiast puudu ei tule. Ühisloomes sündinud „Luikede järved“ on sellest päris hea näide.
ARVUSTUS | Vaarisaga vähke, lugusid ja luuletusi püüdmas. „Suur Boy ja Väike Boy“ on tõeline hea tuju teater (17)
Temufi suvelavastus „Suur Boy ja Väike Boy“ on vahva, vallatu ja südamlik kogupere suveteater.
Komöödiateatri suvelavastusest „Doktor, appi!“ ei tasu otsida sügavamat, halle ajurakke kõditavat sõnumit.
ARVUSTUS | Traagiline triangel ja olematu orkester. „Dissonantsed“ balansseerib ängi ja teraapia noateral
Elmo Nüganeni uue lavastuse arvustusKohutav ja üksiti kütkestav on „Dissonantsete“ vaibumatu, terav aktuaalsus.
Krimilood on põnevad ja köitvad. Tõestisündinud ehk „päriselt aset leidnud“ krimilugu on veel põnevam. Pärnu Suveteatri kriminaaltango „Sorgu tuletorni saladus“ rääkis müstilisest mõrvast, millest omal ajal kirjutasid kõik tähtsamad ajalehed.
„Issanda teener“ on „eluline draama pastor Vello Salumi jaoks pöördelisest 1980. aastast koos elava muusika ja lauludega“. Laval rullub lahti ühe Nõukogude Eesti maapastori ellujäämise lugu.
Jõgeva Linna Teatri suvelavastust „Leenane’i kaunitar“ võib vaadata kui tragikomöödiat. Lugu ise on pigem traagiline.
Kuna ma ei tea, kuidas sinuni jõuda, ei jää mul muud üle, kui see kiri avaldada. Kirjutan sulle Saueaugult, kus eile (14. juulil – toim) oli esietendus.
ARVUSTUS | Kotka tee taeva all. Selle lavastusega astub Priit Põldma Eesti suurte lavastajate sekka (5)
Pole vist midagi ägedamat, kui ühe lavastuse etenduste selline mõju publikule, et nad hakkavad pärast etenduse vaatamist nägema seda, mis toimub taevas. Saueaugu „Kotka tee taeva all“ seda teeb ning sellega astub Priit Põldma Eesti suurte lavastajate sekka.
