FAKTIKONTROLL | Kaitseväe juhataja ei rikkunud ühtegi reeglit Ukraina sümboolikat kandes

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eestvedaja Varro Vooglaid jagas Facebookis postitust, mille põhjal võib tunduda, et Kaitseväe juhataja rikub vormirõivastuse eeskirju.

Vooglaid postitas 10. novembril Facebooki pildi Kaitseväe juhatajast Martin Heremist ning leidis, et tema vormil olev Ukraina sümboolika ei vasta eeskirjadele.

Nimelt kandis Herem pressikonverentsil oma vormirõivastusel lisaks Eesti lipu värvidele ka Ukraina lipuvärvides embleemi.

„Eesti Vabariik on Eesti Vabariik ja Eesti Vabariigi tunnuseks on sinimustvalge lipp, mitte mingi muu, kellelegi mulje avaldamiseks kokku pandud ja päevapoliitikast ajendatud sinimustvalge ja muu sümboolika kompott,“ kirjutas Vooglaid postituses.

Vooglaiu postitus on kogunud üle kolmesaja jagamise ja seda on näinud enam kui 50 tuhat kasutajat. Postitust on kommenteeritud enam kui sada korda ja sellele on reageerinud 1800 kasutajat.

Mida väidetakse?

Varro Vooglaid pani oma postituses kõrvuti pildi Martin Heremist ja kuvatõmmise Kaitseväe vormikandmiseeskirjast. Viimasest tõi ta välja kaks alapunkti - riigitunnust ei ole lubatud eemaldada, ümber teha ega asendada ja välisriikide riigitunnuste kandmine on keelatud.

Nende piltide koosmõjul leidis Vooglaid, et siinkohal saab tekkida vaid kaks küsimust: kas selline ongi Eesti Vabariigi tunnus või teatud seltskonnale kehtestatud reeglid ei kehtigi.

Kuidas on tegelikult?

Kaitseväe sõnul pole nende juhataja eksinud postituses mainitud reeglite vastu. „Kaitsevägi on otsustanud jagada välja kaitseväe tegevväelastele ja ajateenijatele Ukraina lipuvärvides embleemi, mille kandmisega avaldatakse toetust Ukrainale võitluses Venemaa agressiooni vastu,“ selgitas Kaitseväe pressijaoskonnast nooremleitnant Liis Vaksmann.

Vooglaid tõi oma postituses välja viis alapunkti, kuid eeskirja dokument on 61 lehekülge pikk ning seal on palju täpsemalt selgitatud, kuidas tuleks tegelikult kanda käisel olevat embleemi:

9.23 Struktuuriüksuse käiseembleemi kantakse vasakul käisel (v.a Kaitseliit), sõjaaja üksuse käiseembleemi (kui on erinev) või teisi ajutiselt kantavaid eraldusmärke kantakse paremal käisel selleks ettenähtud kinnitusaluse keskel allpool riigitunnust.

Martin Heremi enda jaoks jäid Vooglaiu järeldused arusaamatuks. „Kuidas saab väita, et reeglid minu jaoks ei kehti, kui ma ise olen need reeglid teinud,“ ütles ta. Tõepoolest, ka Varro enda postitusele lisatud punktide juures seisab, et eeskirja on kinnitanud Kaitseväe juhataja.

Kaitseväe juhataja võime selliseid ettekirjutusi teha on kirjas ka vormikandmiseeskirjas, eraldusmärkide ja tunnuste kandmise üldnõuetes:

9.1 Vormiriietusel kantakse kaitseministri määrusega või Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud eraldusmärke ning ajutisi eraldusmärke, mille kandmise on kehtestanud struktuuriüksuse ülem. Kaitseväe juhataja või struktuuriüksuse ülem kehtestavad eraldusmärkide kandmise kooskõlas „Kaitseväe sümboolika väljatöötamise korra“ ja teiste õigusaktidega.

Herem ütles faktikontrollile, et määrusele, mis lubab kaitseväelastel just sellist Ukraina toetussümboolikat vormirõivastel kanda, kirjutas ta alla juba sõja algusajal. Ent tasub rõhutada, et nende kandmine pole kohustuslik - sellepärast ei pruugi seda igal käisel ka näha.

„Toetusembleemi kandmine on vabatahtlik ja igaüks otsustab iseseisvalt, kas kannab embleemi või mitte,“ lisas Vaksmann. „Kaitseväe vormikandmiseeskiri käsitleb seda kui ajutist embleemi, mida kantakse vastavalt korraldusele (õppused, sihtüksused ja nii edasi).“

Otsus: Vale. Ukraina toetuseks mõeldud embleemi ei saa pidada reeglite rikkumiseks, sest see on vastavate eeskirjadega kooskõlas.