VELIKIJE LUKI 80 | Tiit Made meenutab isa saatust: selguseta jäi, kas ta läks paljakäsi lahingusse – „hurraa“ karjuma, nagu relvadeta mehi kästi

Väljavõte Velikije Lukiga seotud sündmustest Tiit Made meenutusteraamatust „Ajad ammused“ (2022).

Isa Raimondi surmakuupäeva väljaselgitamine polnud kerge ülesanne. Selleni jõudmine võttis omajagu aega ja vajab ka ajalooliste sündmuste refereerimist. Abiks olid eesti, vene, inglise ja saksakeelsed internetileheküljed, paljud eestikeelsed mälestusteraamatud ning Velikije Luki lahingute ülevaated, mis ilmunud Eesti NSV-s, iseseisvuse taastanud Eestis ja Eesti pagulaskirjastuste poolt välja antuna. Kui mõnda siinkohal ära märkida, siis vast Zentralstelle zur Erfassung der verschleppten und mobilisierten Esten (ZEV) II köide, Memoria 10. köide ja Velikije Luki in memoriam: 8. Eesti Laskurkorpuse inimkaotustest Velikije Luki lahingus 1942–1943.

Suurt laastamistööd eesti meeste ridades tegi 1941. aastal venelaste režiimi poolt pärast Saksamaaga sõja algamist läbi viidud mobilisatsioon. 22. juunil 1941 andis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu presiidium välja seadluse „Sõjaväekohuslaste mobiliseerimisest“, mis laienes muidugi ka Balti riikidele. Nõukogude võim pidas küll okupeeritud alade elanikke üldmobilisatsiooni tarbeks väheusaldusväärseks, kuid kiirelt läheneva rinde tõttu oldi sunnitud seda tegema, sest kardeti, et muidu värvatakse need mehed Saksa sõjaväkke.