03.01.2023, 19:20

Professorid: Ukraina ei taha läänelt rohkem nn Kiievi kotlette. Ukraina vajab relvi töö lõpetamiseks

Iga kompromiss, mis premeerib Venemaa agressiooni, toob kaasa rohkem surmasid ja suurendab maailma ebastabiilsust

Juri Horodnitšenko

Anastassija Fedõk

Ilona Solohub

5. detsember 1994. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka, Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, Venemaa president Boriss Jeltsin, USA president Bill Clinton, Ukraina president Leonid Kutšma ja Briti peaminister John Major allkirjastavad Budapesti memorandumi, mille alusel Ukraina loovutas oma tuumaarsenali.

FOTO: Imago | Scanpix

1991. aasta 1. augustil, veidi üle kolme nädala enne, kui Ukraina kuulutas Nõukogude Liidust lahkumise välja, saabus Kiievisse USA president George H. W. Bush, et veenda ukrainlasi seda mitte tegema. Oma kurikuulsas nn Kiievi kotleti kõnes, mille ta pidas Ukraina parlamendis, kuulutas Bush, et iseseisvus on suitsiidse natsionalismi, etnilise vihkamise ja kohaliku despotismi retsept.

Sama aasta detsembris andis Ukraina Bushile vastuse: iseseisvusreferendumil osales 84,2% hääleõiguslikke elanikke, kellest 92,3% pooldas iseseisvust. Kuid lääne soovimatus austada Ukraina iseseisvumise soovi oli halb märk. 1994. aastal, kui Ukraina loovutas lääne käsul Venemaale maailma suuruselt kolmanda tuumaarsenali, algas tee praeguse sõja poole. Ukrainale ei pakutud 1990-ndate teises pooles võimalust liituda EL-iga ja 2008. aastal blokeerisid Saksamaa ja Prantsusmaa tema NATO-sse võtmise.