Ma olin vast üheksa- või kümmeaastane, oma viiendal või kuuendal lennul, kui kõrvad läksid lukku ja hakkasid hirmsasti valutama. Kisasin, nutsin, trampisin tõenäoliselt jalgu. Ema küll rahustas, aga mingi jälg oli jäetud – lendamine on ebameeldiv.