MÄLUPANK | Jüri Viikberg: kuidas kolm kolmat muutus kahekümne kolmeks. Kas järgmine areng on kakskendkolm?

Minevik annab julgust, et eesti keel elab ka praegused infotehnoloogilised uuenemised üle

Üks igale keelele hädavajalikke valdkondi on arvsõnad, kus võib märgata nii arhailisi kui ka innovaatilisi jooni. Meie algupärane ja huvitav sõnarühm on teistkümned: üksteist ja kaksteist kuni üheksateist.

See on kõigile läänemeresoome keeltele omane liitarvsõnade moodustamise viis, mis põhineb loendamisel. Üheliste lõpul seisis kümme ja sealt edasi loendati kümnekaupa edasi. Üksteistkümmend oli juba „üks teisest kümnest“, pärast teistkümneid ja kahtkümmet jõuti kolmandasse kümnesse.