JUHTKIRI | Pärnu õnnetus annab spaadele mõtteainet

Pärnu veekeskuses noore mehe surmaga lõppenud õnnetus lööb tema sõpradele templi mällu. Üks neist lükkas sõbra vette ja teised ei tõtanud appi ega kutsunud abi, kui sõber oli juba mõnda aega basseini põhjas lebanud. Ühtlasi on see traagiline õnnetus taas tõstatanud küsimuse, kas Eesti spaad ja veekeskused teevad ikka piisavalt, et kõik kliendid nende juurest elusalt lahkuksid.

Viimati tekkis sama küsimus alla aasta tagasi, kui Keila tervisekeskuses uppus kümneaastane poiss.

Ent enne veekeskustele turja hüppamist tuleb kindlasti rääkida külastajate isiklikust vastutusest. Pärnu traagiline juhtum oleks olemata, kui hukkunu kaaslased oleksid veekeskuse reegleid järginud ja hoolivad olnud. Kui kaaslase vette lükkamine – olgugi et sildid seda keelasid – on üldiselt suhteliselt levinud ja süütu „nali“, siis võimatu on mõista, kuidas sõbrad ei märganud ega ohtu tundnud, kui kaaslane oli juba tükk aega liikumatult sügava basseini põhjas lebanud. Kriminaaluurimine peab selgitama, kas oli asjaolusid, mis sõprade süüd kergendavad või raskendavad.