Erika Salumäe elu kõige suurem võit

Kõik väljaanded on austanud teie soovi, et 4. augustil sündinud ( 3,19 kilo, 49 cm) tütrekest Sirlit veel pildistada ei lubata, aga millal võiks lapsuke oma nii oodatud meediaristsed saada?

Olen tõesti palunud, et enne kahekuuseks saamist teda ei pildistataks ja selles ei ole ma erandeid kellelegi teinud. Kui üks fotograaf saab loa, on teised ka kohe kohal. Enne võiks Sirli ikka pead hoidma hakata. Aga arvan, et kusagil detsembris ristime teda Kaarli kirikus, kus mindki on ristitud, ja siis ilmselt saavad kõik korraga pildistamisvõimaluse. Ristivanemateks on minu kauged sugulased ja lähedased sõbrad Viljandist Eve ja Märt Hindrikus.

Teil on tuba lillekimpe ja kaarte täis, osade kohta te isegi ei tea, kes need saatnud on. Kas mõni saadetis on teid eriti üllatanud?

Eile tuli kaart Shmigunidelt. Käisin siis, kui Kristina rangluu murdis, teda lohutamas. Ma tean ja tunnen seda valu. Ma polnud nendega tükk aega kontaktis olnud, see oli meeldiv üllatus. Shmigunidele olen kogu südamest pöialt hoidnud, eesti sportlastest on kõige töökam ja suurema tahtejõuga just nende pere, sest tüdrukute töö on ikkagi kohutavalt raske. Aga selle üle, et rahvas mind pole unustanud ja lilli saadab, on mul hea meel.

Kohe pärast sünnitust liikusite omil jalgel ringi, tundus et operatsioon möödus kergelt? Kas keisrilõige oli teie jaoks planeeritud sünnitamismoodus?

Olen kogenud viit päris rasket lõikust. Mida kiiremini sa liikuma hakkad, seda kergemini see üle läheb. Eks ajakirjanikke oli ka palju ja arvan, et kõik jäid rahule, et ma nendega rääkisin.

Arst ütles, et keisrilõige oli vajalik, ma ise ei ole selle üle sügavamalt mõelnud. Aga lapsel oli nabanöör kaks keerdu ümber ja looteveed tulid varem ära. Loomulikult sünnitada polnud enam võimalik. Tuimestava seljasüstiga keisrilõige on ikka väga hea, sest sain sünnitust jälgida ning laps pandi kohe rinnale, siis, kui naba oli veel lõikamata. Muidu ärkad uimast üles ja saad teada vaid seda, kas poiss või tüdruk.

Nüüd on haav paranemas, olen jalutanud, tunnen, et energiat tuleb juurde ja soov on ennast liigutada ka. Unerezhiim on pisut sassis, hommikupoole olen vara üleval, enne viit pärastlõunal hakkab väsimus tulema. See on minu puhul naljakas, sest olen harjunud, et ma jõuan kõike.

Tippsporti teinud naiste kõrge lihastoonus ei pidavat sünnitamiseks kõige parem olema. Te ütlesite, et olite kogu raseduse aja arstide pideva tähelepanu all?

Tippsportlastel on lihased hästi tugevad ja sünnitamine käib kindlasti teistmoodi kui ülejäänutel. Olen teiste naiste ja oma sõbrannadega rääkinud, aga mulle tundub, et tugevate lihaste tõttu oli mul lapse kandmine palju kergem. Bandaazhi polnud näiteks üldse tarvis.

Arstide tähelepanu minu suhtes oli küll väga suur, ultraheli tehti kaks-kolm korda, vanuselise riskigrupi tõttu võeti lootevee proov, aga analüüsid olid kõik korras. Keskhaigla personal on üldse fantastiline. Käisin viimased kuud seal koos teiste kõhukate mammadega ujumas. Ükskord oli meie instruktor puhkusel ja ma tegin teistele harjutusi ette. Viiendal kuul oli selge, et ootan tütart. Tegelikult tahtsingi tütart, sest tütar jääb ikka ema juurde. Ehkki vanus on mul juba selline, et iga laps on oodatud ja imeline.

Mis on saanud teie konkurentidest naiste trekisõidus. Kas näiteks Connie Paraskevin-Young on samuti emaks saanud? Kas olete neile oma elumuutusest teatanud?

Ebausu tõttu ei teatanud ma kellelegi, et last ootan. Nüüd läheb suuremaks kirjutamiseks. Rahvusvaheline trekisõidukomisjon ICU, kuhu ma ainsa naisena kuulun, ei tea ka sellest veel.

Conniel on jah pere, aga lapsi tal veel ei ole. Tüüpilise ameeriklannana on ta ärinaine, kes müüb sporditarbeid. Isabelle Gautheron Prantsusmaalt tegeleb ka spordiäriga ja tal on väike tütar.

Pooled toonastest rivaalidest alles sõidavad, seega pereelu ei õnnestu naistel elada. Milline armsam ootaks kuude viisi, kui naine kuskil soojal maal laagris treenib. Sain seda tunda, kui omal ajal abiellu kiirustasin. Muidu saame Frediga (Fisker) hästi läbi, sain temalt just hiljuti kaardi.

Te olete ainus naine Eesti Vabariigi ajaloos, kes on meie riigile kinkinud kaks olümpiakulda. Kas sünnitamist võib võrrelda võiduponnistustega trekil?

Esmasünnitaja olla on võrratult keerulisem, sest sul pole kogemust sellest, mis juhtuma hakkab. Trekil on kõik ette planeeritud ning viimseni ära lihvitud. Tippsport on muidugi raskem, aga kui naine sünnitab, on sisemine rõõm nii suur. See on hoopis midagi suuremat kui võit. Vastutus tärkava elu ees on kummastav. Kord sõitsin autoga, kui keegi lähemale sõitis, panin kohe instinktiivselt käed ümber kõhu, nagu tahaks teda eriliselt hoida. Jälgisin iga oma sammu.

Paljud naised on rääkinud, et emaks saamine on neid isiksuslikult kõvasti muutnud, kuidas teiega lood on?

Eve ja Märt ütlesid, et mul on täiesti teine silmavaade. Nüüd käib kogu minu ajaarvamine tütrekese järgi, ta korrigeerib minu elu. Olen avastanud endas sellise helluse ja ...naiselikkuse, mida ma poleks endast uskunud: pidasin ennast rohkem võitlejaks. Tahaks teda kallistada. Pole enda puhul varem märganud, et pisar võib nii kergesti silma tulla.

Olete öelnud, et võidukingiks saadud 350-ruutmeetrine maja on sobivam residentsiks kui koduks, sest siin pole isegi lastetuba?

Tundub jah, et pean vaatama meile poole väiksema elamise. Siin on liiga palju kasutut pinda ning treppe ja tasandeid, mis oleksid lapsele ohtlikud. Maja on ehitatud ameerikalikult avatuna ja priiskaval ajal, kuid kasvanud kütusehindadega see meie kliimasse ei sobi.

Mul on palju sõpru, kes mind aitavad, aga pidev melu kodus mulle ei meeldi. Mulle meeldib vaikus. Kui vendade ja õe perede sahmakas korra läbi käib, kõik on koos, siis pärast seda tahaks jälle rahulikult olla. Minu perekond on koos minuga olnud nii õnnetutel kui õnnelikel hetkedel. 16 aastat tippsporti on mind ära väsitanud, nüüd tahaks rahu. Hispaanias treenides polnud ma niivõrd väsinud treeningutest, kuivõrd sealsest tänavalärmist.

Te avaldasite kahetsust, et teist tehti esimene foto alles esimeses klassis ja seda, milline beebina olite, teavad ainult Abja lastekodu kasvatajad. Keda hakkab Sirli kutsuma oma vanaemaks, kas teie Elvas elavat kasuema või teie bioloogilist ema?

Ikka minu Elvas elavat ema, kes ei ole teda veel jõudnud oma kehva tervise tõttu vaatama tulla. Õhtuleht käis minu bioloogilise ema juures ja kui kirjutatakse temast kui minu emast, siis on see solvav minu emale, kes mind kasvatas. Ma ei nimeta oma bioloogilist ema emaks. Selles intervjuus oli palju traumeerivaid üksikasju näiteks isa kohta, mida sain teada alles ajalehest. Mind pole see huvitanud ja ma ei taha oma perest mällu jätta sellist pilti. Ema on see, kes üksnes ei sünnita, vaid ka kasvatab.

Kas tunnete vahel üksindust – üksikvanema staatus pole eriti kerge? Kas kujutate ette, et teie ja Sirli perre võiks mees ja isa tulla?

Ma pole enam üksi, mul on tütar. Mul pole kunagi üksindustunnet, minu elustiil on selline, et minu ümber on alati keegi. Pärast järjekordset lööki, muidugi ise olin ma ka pime, ei taha ma mõeldagi pere loomisele. Mul on pere – tütar. Oma vendadega, kelle avastasin alles 24-aastaselt, on meil lähedane suhe. Elva vend ja ema on teistmoodi lähedased, nende vastu tunnen suurt austust.

Olen kuulnud, et asute juba paari kuu pärast tagasi ametisse ning praegugi käite lastekaitsekomisjoni koosolekutel?

Dekreediaeg saab oktoobris ümber. Selleks ajaks peaks Sirli päris tugevaks olema saanud ja saab hakata ujumas käima. Endal on vaja ka tööl hakata käima.

Hakkama saab ikka, kõik on hakkama saanud. Vahel tehakse lapse sünnist liiga suur probleem, et peab aasta-kaks-kolm kodus olema. Aga ema läheb ka niimoodi närviliseks. Meil on kõik juba planeeritud ja tasakaalus. Rinnaga tahan toita niikaua, kuni piima jätkub. Seda küll ei tahaks, et töö pärast jääks rinnaga toitmine ära.

Kuidas te majanduslikult toime tulete, ühe beebi varustus maksab sama palju kui kooli mineva lapse oma?

Minul pole majanduslikus mõttes probleemi, sest olen aastaid emaks saamist planeerinud ja mul on kõik olemas. Osa asju olen ise muretsenud, osa on kingitud. Minu vanuses on kergem sünnitada, sest oled paremal järjel, sul on töökoht ja kool on läbi. Aga lastetoetusest on praeguseid hindu arvestades võimatu ära elada. Noore pere toetussüsteemi loomine on hädavajalik. Olen sellest ka kogu aeg rääkinud.

Erika Salumäe

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja Tallinna linnavolikogu lastekaitse komisjoni esimees

Sündinud: 11. juuni 1962 Pärnus

Kasvanud kuni 1969. aastani Abja lastekodus

Lapsendatud Salumäe perekonda Elvas

Õppinud: Elva Keskkoolis, aasta Tallinna Spordiinternaatkoolis, Elva lastemuusikakoolis, Kastre Intetrnaatkoolis, Moskva Kehakultuuri-instituudis

Lõpetanud: Elva Õhtukeskkooli

Smolenski Kehakultuuri Instituudi treener-õpetajana 1987

Töötanud: Kastre aiandis, Elva haiglas põetajana, Nõo kolhoosis kunstnikuna

Sport: 1980-1996 tippsport (jalgrattasprint)

1987 MM Austria (Viin) maailmameister

1988 OM Korea (Soul) olümpiavõitja

1989 MM Prantsusmaa (Lyon) maailmameister

1992 OM Hispaania (Barcelona) olümpiavõitja

1996 OM USA (Atlanta) VI koht

Selle sees MM 2 x hõbemedal (Barcelona 1984 ja Colorado Springs 1986)

MM 1 x pronksmedal

Vigastused: viis korda murdnud rangluu

Abielu: 3. veebruaril 1989 toonase juuratudengi Fred Fiskeriga, lahutati aasta hiljem

1998 kihlus autokosmeetikumide müüja Mart Rõugiga, katkestas jõulude ajal kihluse

Laps: 4. augustil sündis Tallinna Keskhaiglas tütar Sirli

Kas teadsite, et...

...Erika Salumäele ennustati 13aastaselt kiiruisutaja karjääri, Eesti-Läti noortematshil võitis ta kolm esikohta.

...Aasta jooksul TSIKis sunniti kiiruistuamisest huvitatud Erikat viskama oda ja tõukama kuuli, kuid Erika loobus Tallinnast ning läks internaatkooli Kastres.

...Esimese võidusõidujalgratta sai Erika 1980. aastal Nõo sovhoosis, aasta pärast võitis ta Alma –Atas N. Liidu meistrivõistlustel pronksmedali.

...Erikat on tänu välismaalaste nimeväänamisele Salouma ja Salomia kutsutud lühidalt Mjäu.

...Erika mängib suurepäraselt klaverit ning kitarri.

...Suutis tippvormis olles teha 80kilose kangiga 10 kükki.

5 küsimust

Millal külastasite viimati oma vanemaid?

Enne sünnitamist mõni kuu, kui ma veel autoroolis sõita julgesin. Käisin Elvas emal külas. Isa suri mul varsti pärast minu lapsendamist 50aastasena.

Kas sada krooni on teie jaoks suur või väike raha?

Sada krooni on suur raha, kui võtame kas või keskmise toidulaua, siis saja krooni eest saab päris palju toitu osta. Ühe krooni eest võib öelda, et ei saa midagi, aga saja krooni eest saab küll.

Mida eelistate vaadata televiisorist?

Põhiliselt TV 3 Seitsmeseid uudised, rohkemaks pole aega. Panin tohutu hurraaga satelliidiantenni üles, nüüd ei kasuta seda peaaegu üldse.

Kas meeste ja naiste võrdsus on võimalik?

Oleneb, kuidas sellele vaadata. Ma arvan, et see on võimalik. Juba meeste ja naiste vaheline sõprus räägib võrdsuse võimalikkusest. Füüsiliselt on mees mõistagi tugevam kui naine, seda ei anna mitte millegagi muuta, aga kõikvõimalikes elulistes ja professionaalsetes küsimustes on sood võrdsed.

Kui kaua püsib eesti keel?

Niikaua, kui me siin maamunal oleme. Niikaua, kui meil lapsi sünnib.