Kuidas kirjutada jõululuuletust?
Eesti Päevaleht annab kümme soovitust, kuidas vähese fantaasia, kuid seda suurema pealehakkamisega panna ise kokku tubli jõululuuletus, mille pärast ei peaks häbenema ka suur inimene, väikesest rääkimata.
PEALKIRI. Tuleb vältida igasugust kaksipidi mõistmist. Kõige kindlam: võta sõna “jõulud” ja liida sinna midagi sobivat. Näiteks: Jõuluöö, Jõuluteel, Jõulutööd, Jõuluks maale, Meie jõulud, Kassi jõulud, Rotipere jõulud, Jõulumees, Jõulupuu, Jõuluootus vms.
JÕULUMEES. Jõululuuletustes on tavaliselt nii, et:
ta on teel, kingikott seljas või saanis, vitsakimp vööl (seda viimast küll eriti ei rõhutata);
ta on ukse ees või ukse taga;
ta on lahke ja naeratav, jagab lastele kinke;
lõpuks ta lahkub, et viia veel rohkematele lastele kinke.
Vahel, kummaline küll, kannab jõulumees kaasas kuuske.
Jõulumeest võib hästi riimida sõnadega “ees” (jõulumees – ukse ees) ja “sees” (jõulumees - kalakesed vanni sees).
ILM JA LUMI. Ilmast võib rääkida palju, liiati on enam-vähem täpselt teada, kuidas peab olema. Nimelt:
lumi tuiskab, lumi keeb; või
langeb vaikselt valget lund.
Ülejäänu on variatsioonid. Lumi võib vihiseda, tuhiseda, hiilata, langeda, keerelda, katta puid jne. Kasutatakse riime nagu: lund – und; sajab – ajab – vajab jms.
AEG. Väljas kulgeb aeg kiiremini – jõulutaat peab jõudma ühest paigast teise ruttu. Sees aga ollakse kannatamatusest ammu kärsitud, sest teadagi – ootaja aeg on pikk.
Ei ole paha alustadagi, öeldes: “Jõulutaat, kuis küll ootasin sind” vms.
LIIKOMINE. Liikumine on laialt kasutatav teema. Jõululuuletustes liigutakse kiiresti, tuhinal ja konkreetse sihi poole. Kas koju, kus ootavad vorstid ja muu, või laste juurde kinki viima.
Viljakas riimide allikaks on tee: talve tee – sõitsid reed, üle vee, jõulude eel jne. Miks mitte ka midagi ootamatumat nagu kanapee, ETV või WC.
KESKKOND. Väljas on pime, tegu on enamasti maa-olustikuga: puud–põõsad, tähine taevas, metsatee jne. Lumi peab olema, parem veel kui hanged.
Sees on ehitud tuba ja kuusepuu, köögist tuleb häid lõhnu. Nii sees kui ka väljas on keskkond traditsiooniline ja turvaline. Liigutakse arhailiste liiklusvahenditega nagu saan ja regi.
Riimideks annab lõputuid võimalusi jõulupuu mainimine: jõulupuu – jõulukuu, kuldne kuu, lapse suu, talvetuul, õues ju, hiilgus, au ja muu
SOOJUS JA SÄRA. Jõulud on soojuse ja valguse pühad, nii et toas olgu soe. Säravad aga küünlad ja lumi, tähed ja kuu, jõulupuu, laste silmad või jõulud, kuusk ja tuba.
STIIL. Stiil olgu pigem naiivse-võitu, selge ja lihtne, jutustav. Võib kiita pere häid lapsi, ilusaid jõuluehteid, tarka kassi, sõbralikku koera, maitsvat rooga, isa ja ema ja kuusepuud. Kasuks tuleb hellitava deminutiivi kasutamine: kuusekene, lapsekene, lumekene.
RIIM. Riimidest on lisaks mainitutele enam kasutatavad: särav – kärav, tere – pere, koos –hoos, peame – teame jt.
ESITAMINE. Kui luuletus valmis, tuleb see pähe õppida ning ilmekalt ette kanda. Kingita ei tohiks nüüd küll keegi jääda. Omatehtud luuletus on võrreldamatult etem, kui juba ei tea mitmendat korda etelda – mina olen busy-busy, ära minult salmi küsi.
