“Kõik ütlevad, et võimalust leida teine Carmen Kass pole. Mina nii ei arva. Mitte iial! Ja ma ei anna alla! Võibolla on uus staar, kelle avastan, hoopis teist tüüpi kui Carmen, kuid ma tean, et kuskil on ta olemas. Olen selles kindel,” raiub Paolo.

Lootus sureb viimasena

Tüdrukute nägudel peegeldub väsimus – mõni neist on alustanud teed pealinna Eesti teisest otsast juba varahommikul, kodutee on alles ees. Vestlusel on piigad aga pisut pinges. Eriti kui Metropolitani Ida-Euroopa direktor, prantslane Aymeric Montlaur pisikese digitaalkaamera kätte võtab, selle aknakesse vaatab ja palub neidudel ennast tutvustada, kõndida või pikad juuksed pealaele üles tõsta. Paari päeva pärast näitab ta salvestusi Pariisis, kus viieliikmeline ekspertkomisjon otsustab, kellele neidudest avaneb Suur Võimalus.

Metropolitani tippmodelliks kandideerivad kuni 20aastased neiud, kel pikkust vähemalt meeter ja 72 sentimeetrit. Peaauhind on ahvatlev – viit parimat ootab 800 000 dollariline leping. On, mille pärast pingutada.

Paolo istub laua taga, ees kümned ankeedid, fotod, fotoaparaat ja diktofon. Vestluses tüdrukutega on tunda Paolo isalikku hoolt, justkui seisaksid tema ees oma tütred. “Kui saad edasi, helistan sulle kohe!” naeratab ta vestluse läbinuile soojalt. Lootus sureb ju viimasena.

Tüdrukud on häälestatud mitmeti. Saksa Gümnaasiumi õpilane Triin Pokk (15) loodab siiralt, et tulevik võib olla roosiline. “Olen sellest kaua unistanud,” tunnistab ta. “Mina midagi erilist küll ei looda, modelle on ju nii palju,” pareerib Ragne Mängel (15) Tallinna Üldgümnaasiumist. “See on vedamise küsimus,” arvab Ksenja Spiridonova (14) Pärnu Vene Gümnaasiumist.

Otsustas alustada nullist

Paolo silma võib usaldada, modelliilmas on ta vana tegija. Viis aastat tagasi lõi ta agentuuri Baltic Models ning just tema on mees, kes kunagi Tallinna Kaubamajast praeguse maailma tuntuima eestlase, supermodelli Carmen Kassi avastas.

Baltic Models on aga Paolo jaoks minevik. Pärast mais toimunud omaalgatatud modellivõistlust Miss Photo Baltic otsustas ta firmast lahku lüüa. “Sellised asjad juhtuvad igal pool,” ütleb Paolo. “Selgus, et meil olid erinevad vaated, otsustused ja põhimõtted nii tüdrukute valikul kui bisnises. Mulle oli vastukarva, et tüdrukud, keda olin kutsunud modelliks – keda tundsin ja teadsin –, keegi teine ei aktsepteerinud.”

Nii otsustaski Paolo alustada nullist ja firma ainuomanikuna. Lõi Top Modelsi, rentis ruumid ja asus pikemata uusi tüdrukuid otsima. Kõikjalt Eestist. Ja ikka vanal tuntud meetodil – autole hääled sisse ja otse mõnda Eestimaa kooli. Nelja kuuga on tal õnnestunud leida nelikümmend uut nägu, mis pole sugugi paha tulemus.

“Tüdrukute tase on ääretult kõrge, imeliusad neiud, imeilusad modellid,” on Aymeric Montlaur vaimustuses. “Võimalik, et lisaks Hiinas peetavale võistlusele kutsume mõned neist ka Pariisi tööle.”

Mitmed Paolo tüdrukud on juba välismaal modellitööd leidnud – Itaalias ja USAs agentuuris Major Models, Prantsusmaal Metropolitanis, Jaapanis Yo`s jm.

“Kuid ka minul saab olema päris oma modellivõistlus,” lubab Paolo, “ja teoks saab see üsna varsti, mõne kuu pärast. Sest minu jaoks peab nüüd olema kõik täiesti uus,” keeldub ta esialgu siiski võistluse nime nimetamast – konkurendid ei maga. Ehkki tänases Eestis on arvestatavaid konkurente Paolo sõnul vaid mõni.

“Mida rohkem konkurente, seda parem. Seda rohkem jõudu mul on,” kinnitab itaallane. Võibolla istub Carmen Kassi järglane just praegu tema ees?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena