Lapsed õpivad koertega käituma
Loomakaitsja Helgi Saar selgitas päev varem, et on lastele andnud juba mitu semestrit teoreetilisi tunde. Et õpitut oma kogemustega kinnistada, kutsutakse kooli koerad ja proovitakse kõikvõimalikke olukordi.
Kohal ainult üks pontu
Kui me fotograafiga kohale jõuame, üllatab saal oma tühjusega: peale kolme korraldaja oli saalis veel üks koer. Suur küll, aga ikkagi vaid üks.
“Eelmisel korral oli meil kohal 15 koera, aga siis läks liiga suureks sagimiseks ja nii me kutsusime tänaseks ainult ühe kutsu,” põhjendab Saar, miks täna on kaasa võetud vaid kaheaastane leonberger Jessi.
Kui pärast koolikella umbes 130 õpilast kenasti seinte ääres istuma saanud, algab tund.
Kõigepealt küsitakse, kui paljudel on koer. Enamiku käed tõusevad. Sellest pole aga midagi, sest täna näidatakse, kuidas käituda võõra koeraga, kes võib olla väga ettearvamatu.
Näpunäiteid jagama hakkav Tarkade Koerte Klubi koerakasvataja Sirje Vets kinnitab lastele korduvalt, et täna külla tulnud koera Jessi puhul on tegu väga sõbraliku isendiga. “Kuid võõrast koera kohates peate arvestama, et on ka kangema iseloomuga loomi, kes võivad rünnata, kui teie käitumisest valesti aru saavad.”
Vets annab kõigepealt lastele võimaluse vastata küsimustele, kuidas tuleb käituda, kui vastu tuleb võõras koer, kui koer tuleb vastu koos omanikuga, kui koer on hoovis jne. On näha, et varasemad teooriatunnid on abiks olnud. Lapsed mäletavad varasematest tundidest, et ei tohi karta, peab paigal seisma ega tohi rahmeldada, võõrale koerale ei tohi silma vaadata.
Lapsed koera ei karda
Jessi on veel päris laps, tema ei kannata pikalt ühe koha peal istuda. Ta leiab üles kaasavõetud mänguasja ja hakkab seda rõõmsalt sakutama. Ka koolilaste seas kutsub see esile rõõmsaid kilkeid. Ilmselt on juttu juba liiga kaua aetud.
Nii alustataksegi katsetega. Osaleda tahavad kõik, seda kinnitab kätemeri.
Edasi vaadatakse, kuidas on meeles õpetused sellest, kui tahad võõrast koera paitada. Lapsed küsivad perenaiselt kenasti: “Tere! Kas teie koer on kuri? Kas teda tohib paitada?” Loa peale sirutuvad pikad käed koera pealaele. Jälle valesti! selgub aga siis. Kätt ei tohi kohe koera külge susata, enne tuleb lasta kutsul kätt natuke nuusutada ja siis tohib koera silitada külgedelt, põskedelt ja ka rinna eest.
“Miks ei tohi võõrast koera pea pealt paitada?” – lapsed pakuvad küll palju vastusi, nagu näiteks “kõrvad vajuvad alla”, “koer arvab, et teda hakatakse kägistama”, “tunneb end alandatuna”, aga päris õiget vastust ei tulegi.
Nimelt tähendab karjades kahe looma võitlusel turjast haaramine selle isendi alistamist. Pehmema loomuga koer alistub, kuid tugevam loom võib pea pealt paitamist võtta rünnakuna ja vastu rünnata.
Tunni lõpul antakse kõigile lastele luba tulla külalist oma käega patsutama. Mõne hetkega ümbritseb koera lasteparv, kõigi käed sirutumas.
Ilmade soojenedes lubab Helgi Saar viia lapsed Saue majade vahele, et vaadata, kuidas käituvad hoovides olevad koerad ja õpetada, kuidas neid tuleb hoida.
Vaata lisaks: www.loomakaitse.ee
10 reeglit:
1. Luba võõral majaloomal endaga tutvuda.
2. Küsi peremehelt luba, kui soovid looma silitada või toita.
3. Ära suhtle valvekoerte, pimedate juhtkoerte ega ükskõik milliste loomadega, kes teevad parajasti oma tööd.
4. Suheldes agressiivse loomaga jää rahulikuks ja ära karju.
5. Ära jookse, kui koer sind ründab.
6. Ära kunagi puuduta võõrast looma, kes tundub haige.
7. Teata hulkuvatest loomadest päästeametile, loomakaitsele või oma kodukoha varjupaigale.
8. Ära too võõraid loomi koju.
9. Püüa alati takistada, kui keegi teeb loomale liiga.
10. Kui sa ise ei suuda looma aidata, palu abi täiskasvanuilt.
Allikas: Eesti Loomakaitse Selts
