Dokumentaalfilm näitab naiivseid Pullapää jäägreid
Eesti Filmi Sihtasutuselt dokumentaalprojekti arendus-tööks küsitud rahataotlusele eile eitava vastuse saanud filmimees Jaan Kolberg ei loobu enda sõnul jäägrite projektist ja loodab positiivsele otsusele kevadel. “Sellisel juhul saaksime filmi parimal juhul juba aasta lõpuks valmis,” ütles Kolberg.
“Mind huvitab Pullapää jäägrikompanii tegelik taust. Me tahame filmiga näidata, mida see kurikuulus jäägrikompanii endast kujutas ja kelle heaks töötas,” rääkis Kolberg. “Laias laastus oli tegemist sulaselge provokatsiooniga. Film peab näitama, et naiivseid jäägreid lihtsalt kasutati ära.”
Linnuvabriku tööriist
Kokku 52 minuti pikkuseks plaanitud dokumentaallavastuse üks läbiv teema on nn surmaeskadroni töö. Politsei seostas jäägreid kümmekond aastat tagasi ligikaudu 30 kunagise Permi maffiaga seotud vene rahvusest mehe tapmises ja mahamatmises.
Kuigi jäägrid pidasid end jõuks, kes suudab jõulise tegutsemisega Eestis ära hoida vene maffia võimuletuleku, arvatakse, et paljus olid nad kõigest permikatega metallisõda pidanud eestlaste Linnuvabriku grupeeringu tööriist.
Nii leidis aastaid tagasi kohtus tõendamist intsident Peterburi maanteel, kus jäägrid sundisid dĻiibiga peatuma Rootsi laevalt saabunud ja Rakveres elanud permikad, kelle laibad hiljem Jõgevamaalt ühe “linnuka” emakodust välja kaevati.
Filmimees Kolbergi sõnul seostatakse jäägreid tema isikliku venelasest tuttava surmaga.
Kuna arhiivis olevast videomaterjalist veretööde kajastamiseks ei piisa, peab Kolbergi sõnul nende juhtumite puhul filmis kasutama lavastuslikke elemente.
Filmi teine oluline nüanss oleks mässumeelse jäägrikompanii ärakasutamine poliitikas. 1993. aasta suve pingelised sündmused Läänemaal Pullapääl kulmineerusid sellega, et politsei eriüksus kaalus jäägrite kindlustatud sõjaväeosa vallutamist.
Aastaid tagasi mängufilmiga “Jüri Rumm” tuntuks saanud Kolbergi sõnul on teda aidanud konsultatsioonidega tollane peaminister ja ajaloolane Mart Laar. Dokumentaalfilmi stsenaristiks soovivad filmitootjad palgata ajaloolase ja diplomaadi taustaga Eerik-Niiles Krossi.
“See jutt on meil alles pooleli ja ma ei julge praegu küll öelda, et võtan selle asja teha,” ütles Kross. “Kuna ma ise töötasin nende sündmuste ajal välismaal saatkonnas, siis oleksin ma kirjutajana kahtlemata erapooletu.”
Jäägrikriis
1993. aasta ärevad sündmused Pullapääl algasid juulis, kui Läänemaa vabatahtlike jäägrikompanii sai käsu asuda Haapsalust Paldiskisse.
Jäägrid protesteerisid halbade elamistingimuste vastu, misjärel kaitseväe juhataja vabastas kohalt kompanii ülema Asso Kommeri. Kommer keeldus lahkumast ja kaks päeva hiljem teatas kompanii kaitsejõudude koosseisust väljaastumisest.
Valitsuse otsusele jäägrikompanii laiali saata reageerisid jäägrid tagasi Pullapääle kolimisega ja territooriumi kindlustamisega.
Kaitsepolitsei arreteeris kompanii ülema asetäitja Jaak Mosina, kes pidi hiljem Rootsi elama elama.
Permi maffia kättemaksu kartnud Asso Kommer haavas Tallinnas kino Kosmos lähistel toimunud arreteerimiskatses tollast keskkriminaalpolitsei abidirektorit Koit Pikarot.
Kommer vahistati samal päeval ehitussoojakus, kus ta tulevahetust alustamata end ümberpiiranud politseijõududele vangi andis.
Hiljem mõisteti ta inimestelt ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest aastateks vangi. Praegu töötab Kommer Pärnus skaudijuhina. R.B.
