Lutheri kvartalisse rajatakse 180 korteriga tänapäevane elurajoon
2,3 hektari suuruse elamispiirkonna omanik ja arendaja, TVMK aktsionäri Grove Investi arendusjuhi Hannes Kase sõnul läheb maja renoveerimine ARS Projektis koostatud kavandi järgi maksma vähemalt 260 miljonit krooni.
Korterelamu sisearhitekti Eero Jürgensoni sõnul vääris insener Aleksei Bubõri ja arhitekt Nikolai Vassiljevi projekti järgi 1912. aastal ehitatud mööblivabrik uut rakendust. Ilusad proportsioonid, suured aknad, oskuslikult kasutatud paekivi ja liiklusest eraldatud siseõu lubavad kvartalist kujundada turvalise elukoha, leidis Jürgenson.
Tööstushoonesse ja selle siseõuele rajatavasse ridaelamusse tuleb 180 korterit suurusega 27–170 ruutmeetrit, millest avaramad ulatuvad läbi kahe korruse. Korterite müügihind algab 26 000 kroonist ruutmeetrilt, huviline saab juurde osta panipaiga ja autokoha endisesse masinatsehhi rajatavas 200-kohalises parkimismajas.
Gaasiküttele viidava hoone üheksa trepikoda saavad eraldi sissepääsud, lifte hoonesse ei tule. Euroremonditud majadest tüdinud inimeste tähelepanu tõmbamiseks loobuvad ehitajad tööstushoonet renoveerides küprokist ja püstitavad täiskiviseinad. Fassaad säilitatakse ja akende jaotus jääb ajalooliseks. Mürataset silmas pidades paigaldatakse Pärnu maantee ja trammipargi poole kolmekordsed pakettaknad.
70 korterit broneeritud
Korterite müügiga tegeleva Ober-Hausi Kinnisvara Eesti tegevdirektori Hindrek Leppsalu sõnul on broneeritud 70 peamiselt ühe- ja kahetoalist korterit. “Üle tüki aja on midagi suuremat tulemas,” rõõmustas Leppsalu, nimetades Lutheri kvartali väljaehitamist kogu piirkonna uuenemise avalöögiks.
Naabruses asuvale 12 hektari suurusele alale kavandab kaubandus- ja äripindade ning korterelamute rajamist Ober-Haus Kinnisvara.
“Tänast planeerimistempot vaadates algab seal ehitus ilmselt paari aasta pärast,” ütles Leppsalu.
1877. aastal saekaatri asutanud Alexander Martin Lutheri järgi nime saanud endise tööstuspiirkonna muutmine elurajooniks võib kesta kuni seitse aastat.
Muinsuskaitse kiidab koostööd
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on koostöö Lutheri kvartali arendajatega kulgenud ladusalt. “Nad täitsid kõik meie eritingimused,” ütles Dubovik.
Aastaid lagunevana seisva kvartali uuendamise eeltingimus oli, et säilima peavad fassaad, aknaavad ja kapitaalseinad. “Seal on fantastiline suur halli moodi tsehh, väljast ei saa keegi sellest aru,” rääkis Dubovik. Huvilistel avanes võimalus masinatsehhiga tutvuda sel suvel, kui heategevuslikul Kuningas Arthuri gaalal koguti
raha kunstiakadeemia nurgakivi tarvis.
Lutheri kvartalist aeglasemalt on asjad edenenud Rotermanni kvartali ja endise Tondi sõjaväelinnaku elustamisel. “Rotermanni seisab detailplaneerimise taga, Tondil lubas Preatoni firma juba eskiisid tuua, tahavad ridaelamut,” ütles Dubovik.
Suurte projektide puhul on muinsuskaitse leidnud arendajatega ühise keele, probleeme valmistavad veel üksikute korterite remontijad.
