Internetis leviva informatsiooni, arvamusavalduste ja pildimaterjali leviku vastu võideldakse kogu maailmas. See ei ole vaid totalitaarseid Lähis-Ida ja Aasia riike puudutav teema, kust üle päeva tuleb teade mõne internetilehekülje blokeerimise kohta. Alles äsja sulges Iraan pääsu mõningatele maailma populaarsematele internetilehekülgedele. Kasutajatel polnud võimalik pääseda näiteks veebisaitidele Amazon.com, YouTube, Wikipedia, IMDB ja New York Times. Katsed neid avada lõpevad leheküljel, mis ütleb, et “soovitud lehekülg on keelatud”.

Sõnavabadus, millele tsenseeritavate veebilehtede valdajad apelleerivad, on reguleeritud eri kultuuriruumidest tuleneva moraalse ja sotsiaalse aegruumiga. Tegelikkuses toimib sõna- ja väljendusvabaduse reguleerimine ka Euroopa internetis, rääkimata teistest võrdlemisi liberaalsetest riikidest.

2005. aasta mais sulgesid Rooma prokurörid kohtu otsusega interneti lehekülje Indymedia Italia, kuna see avaldas fotomontaazˇi paavst Benediktusest natsi sõjaväevormis, kirjaga “Natsi paavst”. Põhjenduseks toodi rünnak katoliikliku usu pihta. Itaalia seaduste kohaselt on niisuguse rünnaku eest võimalik teenida kuni aastane vanglakaristus. Itaalia suurim pressiühendus FNSI protestis otsuse vastu, mis oli nende arvates vastuvõetamatu rünnak kriitilise ja satiirilise vabaduse suhtes.

Rassismi- ja pornokeeld

Populaarne otsingumootor Google on juba aastaid eri riikide seadusi järgides blokeerinud vastuolulisi internetilehekülgi. Prantsusmaa ja Saksamaa Google’i otsingutest pole valitsuse nõudel võimalik sattuda antisemiitlikele, natse ja valgete ülemvõimu propageerivatele veebikülgedele. Vähemasti mõned aastad tagasi oli keelatud ka fundamentaalsete kristlaste abordivastane sait Jesus-is-lord.com. Küll aga oli nendele lehekülgedele ligipääs Google’i ingliskeelselt versioonilt.

Prantsusmaal kaebas grupp tudengeid kohtusse näiteks Yahoo!, mis oma oksjonileheküljel müüs Adolf Hitleri “Mein Kampfi”.

Enamikus arenenud riikides töötab internetitsensor pigem valvemehhanismina ja on rakendatud pornograafiliste materjalide osaliseks keelamiseks. Näiteks lasteporno netilehed on ainukesed, mida blokeerivad Soome, Taani, Norra ja Rootsi, olles teiste lehekülgede suhtes tolerantsed.

Pärast jõulist terrorismivastast sõda on pidevalt püütud nii USA-s kui ka Suurbritannias blokeerida ka terrorismi ülistavaid veebikülgi. Üheks probleemiks, mille vastu käib samuti sõdimine, on piraatlus ning püüd keelata ligipääsu autoriõigusi rikkuvatele internetilehekülgedele.