Abiellumine annab kindlustunde eelkõige naisele
Paljude abiellumismõtteid mõlgutanud paaride jaoks on 07.07.07 maagiline kuupäev. Selle kuupäeva on abieluliidu sõl-mimiseks valinud näiteks nii Mihkel Raud ja Pärle Sepping kui ka Kristina Šmigun ja Kristjan-Thor Vähi.
Tulevased abielupaarid seisid juba 9. aprillil, kolm kuud enne soovitud kuupäeva kannatlikult perekonnaseisuameti ukse taga, et aeg kinni panna. Nüüdseks pole suuremates linnades 7. juuliks enam ühtegi vaba registreerimisaega, perekonnaseisubü-roodes on ajad kinni ka suvisteks nädalalõppudeks. Reserveeritud on peokohad ja isamehed.
Kui Tartus seisab laupäeval paaripanija ette 15 ja Pärnus kaheksa paari, siis Tallinna Õnnepalees paneb viis registreerijat seaduslikult abiellu 50 paari. Rohkemaks poleks jaksu, sest tavalisel laupäeval registreeritakse 25–30 abielu. Kuna maagiline kuupäev hullutab paariminejaid aastani 2012, siis Tallinnas on järgmise aasta 8. august juba abiellujate poolt hõivatud.
Tallinnas on suvel abielu registreerimisel pikad järjekorrad ja paaripanijatel napib pruutpaari jaoks aega. Just seetõttu leidsid Lääne-Virumaalt pärit Liis Timmusk ja Ants Lill, et tahavad paaripanija kohaletulekut, sest pulmad ja registreerimine peavad toimuma kodutalus Rakvere lähistel. See läheb neile maksma 5000 krooni, kuid mõlemad on seisukohal, et pulmatseremooniaks peab olema piisavalt aega.
“Käis selline krõks seest läbi”
Esmaspäeval viisid nad avalduse abiellumiseks Tallinna Õnnepaleesse. Nende pulmad toimuvad 11. augustil ja just see päev on noorte jaoks tähenduslik. Nimelt jääb Antsu ja Liisi tähtis päev nende vanemate paariheitmise päevade vahele. Kuna vanemate abielu on õnnelik, loodavad nad seda ka enda omalt.
Miks pärast kolme aastat kooselu äkki abiellumine pähe tuli, sellele küsimusele ei osanud noored kohe vastata. “Käis selline krõks seest läbi,” muheles Ants. Liisi meelest annab abiellumine talle moraalse kindlustunde, Antsu arvates peaks see näitama, et ta tahab Liisiga igavesti koos elada.
Viis aastat on abielus olnud Tartumaal elav Kristiina Jaanson. Tema jaoks oli abiellumine väga oluline, sest see näitas mehe suhtumist temasse.
“Ka mehe jaoks ei olnud oluline mitte suur pidu, vaid et me abielluksime,” meenutas ta. Kristiina jaoks oli seaduslik suhe nii oluline, et kui mees ise poleks temaga abiellunud, siis oleks ta mehest lahku läinud. “Sest kes armastab, see ka abiellub, ja kes ei taha seda vastutust võtta, see ei armasta piisavalt,” kinnitas Kristiina.
Kristiina pajatas sõbrannast, kes kohtas oma elukaaslast umbes seitse aastat tagasi. “Tema mees on hoopis vastand minu omale, tema tahab abielluda võib-olla kunagi siis, kui on palju raha. Näen sõbranna kurbust, et teda ei taheta seaduslikuks kaasaks, aga niisama elada kõlbab küll. Lapski nii suur, et varsti läheb kooli,” ütles Kristiina.
Naiste arvates tahavad liht-salt koos elada need mehed, kes soovivad jätta võimaluse kiirelt kaduda, kui midagi ei meeldi. Vaikselt loodetakse siiski, et mees kunagi ka seaduslikule abielule mõtleb.
Heinavankri kaunistamiseks orhidee ei sobi
“Ehk aitab ehitud pulmavanker viia ka minu mehe mõtted pärast 15-aastast kooselu abiellumisele,” ütles juuni algul Jänedal pulmavankrite ehtimise konkursil osalenud Katrin Tomp. Ta aitas võistlusel florist Õnne Krooni, kes pälvis kalessi kaunistamise eest teise koha.
Mõlemad olid seda meelt, et kui pruutpaar tahab pulmapeol stiilne välja näha, peaks olema stiilne ka sõiduriist. Kui maapulm, siis olgu istumise all ehitud heinavanker, linnapilti sobib aga hästi kaless. Maitsekas oleks, kui pruudikimbus ja sõiduriista kaunistamisel oleks kasutatud samu lilli.
Õnne Kroon kaunistas kalessi lõvilõugade, flamingode ja roosidega, teised võistlejad kasutasid romantilise meeleolu loomisel luuderohtu, viinapuuvääti, bambust, lõvilõuga, flamingolille, kallasid, lillhernest. Maapulma sobib kõige paremini karikakarde ja rukkililledega ehitud vanker. Lihtne tõde on see, et orhidee ei sobi heinavankri,
küll aga uhke kalessi kaunistamiseks.
Õnne meelest on kõige maitselagedamad tuttide ja õhupallidega ilustatud, nukk keset kapotti, pulmaautod. “Sellisel ehtimisel pole loominguga midagi tegemist,” märkis ta. Kui ükskord jõuab kätte tema kord altari ette astuda, lubas Õnne valida selleks sõiduriistaks mitte kalessi, vaid külgkorviga mootorratta.
Perestatistika
Abielu ja lahutus
•• Võrreldes aastaga 1970 on abiellujate keskmine vanus kasvanud meestel 25,6 aastalt 28,8 aastale ja naistel 23,5 aastalt 26,3 aastale.
•• Tänavu I kvartalis sõlmiti 956, aprillis 384 ja mais 365 abielu.
•• Selle aasta I kvartalis lahutati kokku 917, aprillis 317 ja maikuus 381 abielu.
Aasta Abielusid Lahutusi
1970 12 373 4379
1980 12 964 6127
1990 11 774 5785
1995 7006 7456
1997 5589 5281
1998 5430 4491
1999 5590 4561
2000 5485 4230
2001 5647 4312
2002 5853 4074
2003 5699 3973
2004 6009 4158
2005 6121 4054
2006 6954 3811
Allikas: statistikaamet
