Viljakad ehted Rootsis
Sõna lingam (või linga) on eri koolkondade tõlgenduses saanud küllaltki erinevaid tähendusi. Etümoloogiliselt tuleb see tõenäoliselt sanskritist ning seal tähendab Shiva linga märki või sümbolit, millega osutati austust hinduistlikule Shiva jumalusele.
Kuid lingami kultuse hämar päritolu ja eri vormid on lubanud üsnagi vastakaid tõlgendusi.
Encyclopedia Britannica näeb „lingami” tähenduse muutust ajas – kui algul oli sel pigem falliline kuju (sellele viitavad tuhanded säilinud skulptuurid Kagu-Aasias), siis modernsemas hinduistlikus interpretatsioonis on see saanud pigem abstraktsema vormi. Lingam kui maksimaalselt puhastatud vorm, mis annab edasi olulisemat hinduistlikus traditsioonis. On pakutud ka, et lihtsa ja fallilise kujuga Shiva linga’ga tähistasid vaesemad piirkonnad, kus ei suudetud suurejoonelisi templeid ja kujusid endale lubada, mälestust Buddhast.
Ameerika psühhoanalüütik Wendy Doniger on paljude hindude pahameeleks näinud lingamis päris otseselt nende jumala Shiva suguelundit. See on omamoodi ürgne viljakus, mille kummardamine on garanteerinud viljakuse kaasajal. Tänapäeval ongi lingami tähendustest kahtlemata kõige intrigeerivamad viljakusele, täpsemalt mehe suguelunditele viitavad tõlgendused.
Nokude armee
Hollandist pärit, kuid Rootsi kunstiakadeemias (Konstfackis) õpetav ehtekunstnik Ruudt Peters saatis mullu oktoobris kutse ligi 130 kunstnikule üle maailma esitada näitusele oma arusaam lingamist. Nii sai sündmuse puhuks ümber ristitud Konstfucki galerii 7.–12. septembril laetud ülima viljakusega, sest paarisaja ruutmeetrisel alal olid üles rivistatud umbes 130 viljakusehet.
Üliõpilaste töödena valminud hüsteeriliselt eriilmelisi eksponeerimispostamente hoidis koos valge värv ja kindel rütm. Üldmulje oli nurgeline ja isegi ohtlik – suguelundite armee mõjus ootamatult agressiivsena. Kuid sekka oli sattunud sulaselget impotentsi ja naiseliku hämaroleku sosinaid.
Erilised olid ka osalema palutud kunstnike taustad – ehtemaailma tipptegijatest kuni disaineriteni, omapärastest (ja ootamatult suure kunsti mängumaale tõmmatud) hobikunstnikest kuni filosoofideni. Kogu see eklektiline mäng seksuaalsusega on väga hollandilik – üldmuljes on plakatlikku intriigi ja selget graafilist joont.
Nii mõnigi osalenu lähenes teemale üsna otsekoheselt, mängides mehe suguelundite kuju ja olekuga. Parimal juhul tähendas see mitmemõttelist teravmeelsust, lahjematel puhkudel ühemõttelist vormimängu.
Oodatust vähem oli ehk popkultuuri ja meediaruumi über-seksuaalsusega tegelevaid töid - kuid ju on sotsiaalkriitika leidnud endale paremad hääletorud kui miniatuurne ehe.
Kõige enam mõjusid tööd, milles kumas vormilise veenvuse tagant läbi kunstniku isiklik suhe teemasse. Olgu autori rikutuse aste ükskõik milline.
Näitus „Lingam” rändab peagi edasi Hollandisse, kus see seatakse üles ühes Utrechti konvendihoones.
