Teiste hulgas kuulub sellesse tuhandete kilomeetrite pikkusesse loodusalade vöösse ka Tallinna lähedal asuv Naissaar.

Euroopa rohekoridori Eesti-poolse projektiga seotud maa­ülikooli professor Kalev Sepp tõi välja, et rannikualade valimisel sai määravaks asjaolu, et Nõukogude Liidu ajal olid need karmilt kontrollitud ja tavainimestele suletud, mistõttu on loodus neil aladel väga hästi säilinud. „Lisaks on neis paikades hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mille seisundist praegu ülevaade puudub,” osutas Sepp.

Sepp viitas, et selle rahvusvahelise projekti raames võetakse välja valitud alad üksikasjalikult luubi alla. Mahukad uuringud on juba alanud ning Eestis loodetakse nendega ühele poole saada lähiaastatel.

„Loodus- ja kultuuriväärtuste inventeerimine on üks projekti põhitegevusi. Selle abil on plaanis kindlaks teha nii kõrgendatud tähelepanu ja kaitset väärivad alad kui ka alad, kus võiks teatavaid arendustegevusi lubada,” rääkis ta. „Inventeerimiste käigus kogutud andmed peaksid jõudma ka Eesti looduse infosüsteemi ning oleksid ühtlasi edaspidi kasutatavad planeeringutes.”

Kalev Sepp märkis, et kindlasti ei ole plaanis muuta rohevööd inimestele suletud keelualalaks. „Rannikualade majandamine peab käima käsikäes nii looduskaitse kui ka inimtegevusega,” tähendas ta.

Balti rohevöö tegevust rahastab suures osas Läänemere piirkonna programmi kaudu Euroopa regionaalarengu fond ning kogu projekti planeeritud rahaline maht küünib ligi nelja­küm­ne miljoni kroonini.

Idee hakkas idanema Saksamaal

••    Üle-euroopalise rohekoridori loomise mõte hakkas vaikselt idanema 1970. aastate lõpul Saksamaa loodustudengite tähelepanekust, et Ida- ja Lääne-Saksamaad eraldaval piirialal on loodus erakordselt hästi ja puutumatuna säilinud ning nendel aladel leidub ka haruldasi ohustatud liike.

••    Pärast 1989. aastat, kui raudne eesriie lagunes, käidi Saksamaal valjuhäälselt välja mõte ka mujal Euroopas endise ida ja lääne vahelise piirialadel säilinud loodusväärtused tähelepanu alla võtta.

••    Juba 2001. aastaks oli Saksamaal kogu endine piiritsoon läbi uuritud ning selle kohale oli moodustatud ühtne looduskaitsealade võrgustik.

••    Ettevõtmist saatnud edust innustatuna võeti ette juba tunduvalt ambitsioonikam siht: luua kokku 23 Euroopa riigi kaitsealasid ühendav Barentsi merest Musta mereni ulatuv ligikaudu 12 000 kilomeetri pikkune Euroopa rohevöö.