FAKTIKONTROLL | Jah, koroonavaktsiini järel võib mammograaf näidata valetulemusi, kuid see tõestab, et vaktsiin töötab

Vaktsiinivastaste grupis ringleb postitus sellest, kuidas koroonavaktsiini järel võivad lümfisõlmed üles paistetada. See on normaalne vaktsiinide võimalik kõrvaltoime, mitte teadusmaailma poolt vaikitud vandenõu.

Mida väidetakse?

Postitus viitab USA-s avaldatud artiklile, milles viidatakse, et pärast koroonavaktsiini süstimist on inimestel üles paistetanud lümfisõlmed ning seega rinnavähi uuringutel on mammogramm andnud valepositiivseid tulemusi.

Kõik on õige, kuni jõuti järelduseni. "Kõik koroonavaktsiini kõrvalmõjud on klassifitseeritud siiani kas normaalseteks (kui elad edasi) või väga harva esinevateks (vajad intensiivravi). Nii et ükskõik milline kõrvalmõju inimestel peale koroonavaktsiini ka ei esineks (lümfisõlmede suurenemine, eluohtlik allergiline reaktsioon või verehaigus), teadlastel on vastus olemas ning neil on kõik kontrolli alla."

Kuidas on asi päriselt?

Selles postituses ongi eksitav just loominguline järeldus teadlaste ja arstide tööst, mis teiste vaktsiinivastaste seas meditsiiniskepsist õhutab. Ironiseeriv järeldus eksitab aga postituse lugejaid-jagajaid.

Pöördusime kommentaari saamiseks Tartu ülikooli genoomika instituudi reproduktiivgeneetika ja genoomika kaasprofessori Triin Laiski poole.

Laisk selgitas üheselt, et lümfisõlmede kerge turse peale vaktsineerimist on igati normaalne kõrvaltoime ning mõneti ka eeldatav kõrvaltoime. "Lümfisõlmed on meie immuunsüsteemi jaoks väga olulised valvepunktid, kus paiknevad immuunsüsteemi rakud, lümfotsüüdid. Nende ülesandeks ongi toota antikehi ja tekitada immuunsust ehk teha just seda, mida me vaktsiinilt ootame."

Seega lümfotsüütide töö käigus tekkinud paistetus näitabki seda, et vaktsiin toimib ning meie keha reageerib.

Laisk kinnitas ka seda, et kuna lümfisõlmede paistetus on tavaline ja ohutu vaktsiini kõrvaltoime, siis tõepoolest mammogramm võib mõni nädal näidata eksitavaid tulemusi.

"Kui mammogramm on planeeritud vaktsineerimisele järgnevatele nädalatele, tasuks protseduuri läbi viiva arstiga enne konsulteerida, et vajadusel kokkulepitud aega muuta eksitavate tulemuste vältimiseks," sõnas ta. Sellise soovituse on andnud ka Ameerika Ühendriikide rinnauuringute liit, mille on heaks kiitnud CDC (1).

Seega vastab tõele see, et mammogramm võib näidata inimestele valetulemusi, kuid eksitav oleks eeldada, et vaktsiin ise vähki tekitaks.

"Teadlastel on tänaseks üsna hea ülevaade vähi tekkemehhanismidest ning seetõttu kindlasti välditakse kantserogeensete ainete kasutamist vaktsiinides."

"Teoreetiliselt, isegi kui vaktsiin sisaldaks midagi, mille võimalikke vähkitekitavaid omadusi me mingil põhjusel veel ei tea, siis pigem tekivad sellised keskkonnast tingitud vähid, seehulgas rinnavähi mitteperekondlikud vormid, mingi aine pikaajalise tarbimise/kokkupuute tagajärjel," lisas Laisk. Sellised on näiteks tubakasuits, keskkonnas leiduv asbest, UV-kiirgus.

Otsus: vaktsiinivastaste kogukonnas on jagatud midagi, mis vastab tõele. Vaktsineerimisele järgnevate organismi antikehade loome tõttu tõepoolest lümfsõlmed paistetavad üles ning mammogramm võib seega eksida. Mis aga tõele ei vasta, on järeldus. Tegemist on igati normaalse kõrvaltoimega, mitte kõrvalekaldega või eluohtliku reaktsiooniga. Lümfisõlmede suurenemist ei saa panna ühte patta kõikide teiste vaktsiinide kõrvaltoimetega.