FAKTIKONTROLL | Maskide kaudu plastiku sissehingamine on vähetõenäoline
(15)
Mida väidetakse?
Esmaspäeval Facebooki postitatud videot on videot jagatud üle tuhande korra. Selle sisu on otsekohene: mask sulab (mitte ei põle) oma plastikusisalduse tõttu. Järelikult hingame me kõike seda plastikut endale sisse.
Juurde on lisatud tekst: "Maskid on tehtud plastikust. Kui juba plastikpudelist pole soovitav vett juua. Nüüd topime selle plastikust maski näo ette ja plastikkiud- hingates tulevad meie hingamisteedesse. Tehke palun katse ise kodus järgi ning veendute selles."
Kuidas on asi päriselt?
Kas tõepoolest maskide kandmisel jõuavad plastikkiud meie hingamisteedesse? Materjaliteadlane Marek Strandberg selgitas Faktikontrollile, et nii lihtne asi pole.
"Asjaolu, et mask sulab ja ei sütti ei ole küll tõestus väitele, mida on esitatud," sõnas ta.
"Kirurgiline mask on valmistatud polüpropüleenist ja tegemist on niinimetatud pihustatud lauskangaga, mille tootmine näeb välja nii, et peenest düüsist pritsitakse rõhu all olevat sula plastmassi ülipeene joaga trumlile, mida samal ajal ka jahutatakse. Selle tulemuseks on üsna katkematu kiud, mis puserdub väiksemate või suuremate pooridega materjaliks."
"Maski välimised kihid on suuremate avadega lauskangast ja sisemine kiht üsna tihedast lauskangast, mis on lisaks veel elektriväljas tahkeks jahutatud nn elektreetmaterjal, mis on eriti hea viirusepüüdja."
"Sellise lauskanga iseloom ongi selline, et sellest irduks võimalikult vähe kõikvõimalikke kiude," lisas ta.
Ta jätkas, et kirurgilise maski pelgamine selle plastikusisalduse tõttu on võrdväärdne plastpudelist vee joomisega. "Polüpropüleenpudelitega on asi halb siis, kui nad kuuma saavad. Kui selles pudelis on ka vesi, siis võivad hakata eralduma mürgised ained - plastifikaatorid - selle vee sisse."
"Kui temperatuur on madal, näiteks on pudel toatemperatuuril või külmikus, siis pole plastifikaatorite leostumine probleem," jätkas ta. Tema sõnul on otstarbekas vähendada plastnõude kasutamist nii palju kui võimalik ning kuumadest anumatest mitte juua või süüa neist toitu.
Vastab aga tõele, et plastikut võib sattuda meie organismi ka mujalt. Näiteks on mikroplastikut segatud hambapastasse, et hambapinda paremini puhastada. Ka meie riided sisaldavad mikroplastikust kiude. Viimaste kaudu ladestuvad ka pesumasinatesse, mis muutuvad keskkonnale koormavaks.
"Teadaolevalt on Euroopa liidul kavas seda küsimus reguleerida kohustuslike filtritega mikroplastiku eemaldamiseks, mis tuleb siis paigutada juba tootja poolt pesumasinatele," jätkas Strandberg.
"Maski filtreerimisvõime tekitatud kasu on aga kindlasti mäekõrguselt üle neist ehk väga-väga üksikutest plastmassi osakestest, mis võivad sattuda me organismi," lõpetas ta.
Otsus: Vastab tõele, et mõned üksikud ja haruldased plastikkiud võivad meie organismi sattuda maski kaudu. Samavõrd võivad nad sinna aga sattuda ka muude toodete kaudu, mida igapäevaelus tarvitame. Kuna aga nende võimalus kehasse sattuda on imeväike ning õige maskikasutamise korral ei tohiks see probleem olla, siis on tegemist eksitava väitega, sest esitab seda absoluutselt. Kellel aga siiski plastikkiudude osas vastureaktsioon on, saab kasutada riidest näomaske.
