Tauno Aintsi „Helde puu“ on lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Teos valmis 2011. aastal ning seda ei ole avalikkuse ees rohkem esitatud kui vaid salvestusena kolmel Nargenfestivali etendusel. Nüüd, rohkem kui kümme aastat hiljem, jõuab „Helde puu“ esmakordselt elavas esituses kontserdilavale.

Kontsert on pühendatud Tauno Aintsi loomingu tutvustamisele ning see toimub Tõnu Kaljuste juhatusel sarjas „Autoritund“. Varem on samas sarjas toimunud Kristjan Randalu ja Arvo Pärdi kontserdid.

Heliloojat inspireeris Shel Silversteini „Helde puu“

Tauno Aintsi „Helde puu“ on inspireeritud Shel Silversteini samanimelisest raamatust (viimane kordustrükk ilmus eesti keeles 2021. aastal). See on raamat igale eale, mis paneb mõtlema elu ja eluväärtuste üle, mis ajas muutuvad, ning armastusest, mis alles jääb.

„Kord oli puu, kes armastas üht väikest poissi. See poiss tuli iga päev tema juurde ja korjas puu alt lehti ja tegi neist lehekroone ning mängis metsakuningat. Ta ronis mööda tüve üles ja kiikus puu okstel ning sõi ta õunu. Ja nad mängisid koos peitust. Ja kui poiss väsis, heitis ta puu varju magama. See poiss armastas puud väga. Ja puu oli õnnelik.“

Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab . . .

See südamesse minev lugu inspireeris Tauno Aintsi muusikat looma. „See on lugu ülimast headusest, mis iseäranis praegu on päevakajaline,“ ütleb helilooja.

Shel Silversteini raamat „Helde puu“ on kontserdikülastajatele saadaval soodushinnaga (6 eurot). Raamatut on võimalik endale soetada enne ja pärast kontserti kohapeal sularahas.

Tauno Aints
Tauno Aints (s. 1975) on mitmekülgne helilooja. Ta on loonud teatri- ja filmimuusikat, orkestri- ja kammermuusikat ning koori- ja lastelaule. Eesti muusikateatrite mängukavasse on tema loomingust jõudnud ballette nagu näiteks „Modigliani“ ja „Katariina I“, muusikal „Karlsson Katuselt“ ja ooper „Rehepapp”. Tema kirjutatud on kantaat „Aeg armastada“ ja 2019. aastal üldlaulupeo lõpulaul „Üksi pole keegi“. Samuti on ta teinud koostööd paljude Eesti artistidega, ansamblite

Metsatölli, Kukerpillidega ning mänginud Genialistides. Heliloojana on ta õppinud Lepo Sumera ja Helena Tulve käe all.

Kontserti korraldab Tallinna Filharmoonia. Peatoetaja on Exmet ning suurtoetajad DHL Express, Nordnet, Kultuuriministeerium ja Tallinna linn.