Anna-Maria Praks: Olen viimastel kuudel saksa tuttavate ja kolleegidega palju rääkinud ja püüdnud nendest aru saada. Jälgin Saksa poliitikat juba 1999. aastast, kuid viimasel ajal toimuv häirib ja hämmastab taas.

Põhiline, mis sakslasi nende otsustes kujundab, on kollektiivne süütunne nii esimese kui ka teise maailmasõja pärast.

Sakslane on aastakümneid ennast ise ajupesnud ja see käib veel tänapäevalgi väga intensiivselt edasi. Ma pole kunagi varem elanud riigis, kus näidatakse nii palju teise maailmasõja teemalisi filme, neid leierdatakse hommikust õhtuni. See on juba lausa tülgastav, tõesti, aitab küll, liigume eluga edasi. Tuleb mõista, et sakslane tõesti ei soovi enam mitte kunagi sõda.

Jaga
Kommentaarid