Eurosent Foto: Arno Mikkor

Mõne nädala eest teatas Iirimaa, et hakkab kasutama ümardamisreegleid, mille kohaselt ümardatakse sularahaostude puhul kassas hinnad lähema 5 sendini.

Eesti Pangast selgitati Delfi Ärilehele, et iirlaste süsteem töötab tegelikult vabatahtlikkuse alusel. Ühelt poolt on kaupmehel vaba voli otsustada, kas ta soovib ümardamisreegleid kasutada. Teisalt peab kaupmees andma kliendile tagasi täpse vahetusraha, kui klient seda soovib. Praktikas tähendab see siiski 1- ja 2-sendiste kasutamise lõppu, kuigi need vaskjad mündid on ka edaspidi formaalselt kehtivad maksevahendid.

Kõige väiksemate euromüntide igapäevasest raharinglusest eemaldamisega on ette võtnud ka Holland ja Soome, kuid erinevalt Iirimaast ümardatakse lähema 5 sendini kõik sularahaostud kogu riigis. Lisaks eelmainitud euroala liikmetele on 1- ja 2-sendistest otsustanud loobuda ka Belgia.

„Eestis oleme samuti märganud, et 1- ja 2-sendised eriti ei ringle ja need kipuvad kuhjuma inimeste kätte,“ nentis Eesti Panga asepresident Madis Müller.

„Kui me oleme eurole ülemineku ajast 2011. aastast läbi saanud kõikide nimiväärtuste lõikes toona tellitud mündikogustega, siis 1- ja 2-sendiseid oleme pidanud juba kahel korral juurde tellima, 2012. ja sellel aastal. Sel põhjusel jälgime ka suure huviga teiste euroala riikide katsetusi ümardamisreeglitega,“ lisas ta.

Mülleri hinnangul vajaks 1- ja 2-sendised sisuliselt ringlusest kaotav ümardamissüsteem eelnevalt laiemat arutelu ühiskonnas, nagu toimus ka Soomes, Iirimaal ja Hollandis.

„Kui ümardamisreeglid õigustavad end teistes riikides ja müntide ringlusstatistika toetab seda, et 1- ja 2-sendiste kasutamine tekitab ettevõtjatele ja seega ka tarbijatele põhjendamatuid kulusid, siis kindlasti ka vastava debati algatame. Praegu veel ootame teiste riikide kogemuste tulemusi ja loomulikult pidevalt jälgime Eesti sularaharinglust,“ jätkas ta.