2021. aasta üks mõjukaim sündmus oli kahtlemata II pensionisamba raha vabanemine (see idee tõi algatajale, Isamaa juhile Helir-Valdor Seederile Mõjukate edetabelis 10. koha). Septembri jooksul laekus ligi 150 000 inimese pangakontole kokku üle miljardi euro. Need suured summad andsid tõuke enneolema...
Kui Tartu ülikooli värske informaatikatudeng Markus Villig andis kaheksa aastat tagasi inimestele kasutada taksotellimisäpi mTakso, ei kujutanud ta ilmselt ette, millist revolutsiooni juhtima hakkab.
Tallinnast, Pirita hotellist kadunud Soome ärimees Perttu Nousiainen rääkis ajalehele Helsingin Sanomat, kuidas varjas end mitmel pool Euroopas. Pooleteise aasta sisse mahtus enesehävituslikku joomist, lootusetusehetki ja vaimseid otsinguid.
Joosep Kaasiku sõnul on tuntud spordiklubi juhid vähemalt viimastel andmetel järele andnud.
LHV avas sel nädalal Baltimaades esimese pangana klientidele võimaluse kaubelda mobiiliäpis krüptovaradega.
Raske ja kiirelt kulgenud haigus viis poolteist aastat tagasi meie seast Tiia Nurmoja. Tema ärisid sooviti osta, kuid lapsed otsustasid need perele jätta.
Vara maksustamine, ettevõtte tulumaks kogu kasumile ja sotsiaalmaksu kärpimine – need on lahendused, mida pakub riigikogu arenguseire keskus arutlemiseks, kuidas katta kardetavalt üha süvenevat riigi maksutulude puudujääki.
Pandeemia ajal eraõpetajatele loodud platvorm kaasas äsja raha tuntud tegijatelt.
Praegu börsil raha kaasava kinnisvarafirma puhul toovad investorid esile usaldust ja kvaliteeti ning plaanivad vähemalt väikestki investeeringut.
Kasvuettevõtetel on kombeks heal ajal kasvada, aga kehval ajal sattuda n-ö valele poolele.
Kui finantsasutuste väärtuse peamiselt metoodikamuudatusest põhjustatud suur kasv kõrvale jätta, on Eestis neli ettevõtet, mille väärtus on aastaga vähemalt kahekordistunud.
Kaks Eesti panka paistavad silma keskmisest tunduvalt suurema omakapitali tootlusega. Mõlemad märgivad selle ühe põhjusena kuluka kontorivõrgustiku puudumist.
101 väärtuslikumat ettevõtet peegeldavad Eesti majanduse ülesandeid ja võimalusi.
Ehkki nii tänavu kui ka pikema aja jooksul on parim tootlus olnud passiivsetel indeksifondidel, kogub nendesse ainult 10% pensionikogujaid.
Selleks et Eesti IT-õpe praegusel tasemel säiliks, on vaja miljoneid eurosid. Välisõppejõud küsivad ulmelist palka.
Viie aasta pärast on Eestisse lisandunud 15 000 idufirmade töötajat. Nemad hakkavad tegema tarbimisotsuseid, mis liigutavad sadu miljoneid eurosid aastas.
Kümneid tuhandeid kõrgepalgalisi töötajaid ning aina kasvav miljonäride ja miljardäride hulk on Eesti lähitulevik. Ilusatel prognoosidel võib aga olla oma varjukülg – mis saab poemüüja Sirjest? Kas Eestit ähvardab kihistumine või koguni klassiühiskonna teke?
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson on olnud üks keskseid volinikke, kes tegeleb EL-i rohepöörde ambitsiooniga. Nüüd peab ta tegelema ka kõrgete energiahindade valusa teemaga.
Kas varsti peab kassapidaja värbamiseks töökuulutuses hoiatama mässavate klientide eest?
Tänasel keskkonnaauhindade galal anti "Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte" tiitel üle mikromobiilsuse arendaja Comodule OÜ-le.
Tallinna ringkonnakohtu otsus näitab, et RAB käitus krüptoettevõtetega õigusvastaselt.
Kulude kasv ja kallid rohepöördelahendused tõstavad logistikateenuste hindu. Ent Eesti majanduse jaoks on muutused positiivsed, ütleb Euroopa suurima parvlaevafirma Eesti juht.
Esialgse ülevaate järgi vajaks kõige rohkem abi 15 sotsiaalmaja, kus tegutsevad puudega inimesed iga päev. Puudu on 5,8 miljonit eurot.
Homsest saab kinodes vaadata 4,2 miljonit eurot maksma läinud filmi „ Tulilind ”. Eelarve kokku ajamine võttis poolteist aastat.
Seadusemuudatus parandab maksuvaba tulu reformi tagajärgi.
Kuigi Harju Elektri müügimahud ja tellimused kolmandas kvartalis taastusid, viisid tarneraskused võrreldes mulluse kvartaliga vähenenud kasumini.
Jõusaalidest on kadunud suur hulk kliente. MyFitnessi juht usub, et sellest võidavad ravimifirmad.
Üleilmne logistikakriis pikendab tarneaegu mitme kuu võrra. Kui eraettevõtetes mõistetakse olukorda, siis riigihangetes kiputakse tarnijatele tähtaegade ületamise korral leppetrahve välja kirjutama.
Suuremates riikides on justkui intelligentne sisemine kokkulepe, et teeme vaktsineerimisega kõigile head. Nad ei vaidle, kes on targem, ütleb Tarmo Sumberg.
