Samad valed levivad ka näiteks Poolas, Sloveenias ja Leedus, kus faktikontrollijad on juba väiteid ümber lükanud.

Mida väidetakse?

Postitused räägivad läbivalt sellest, et Austraalia Victoria osariigis võeti vastu seadus, mis keelab oma toidu kasvatamise. Räägitakse eelnõust, mis läbis kohalikus parlamendis äsja teise lugemise ja on seega vastu võetud.

Samuti öeldakse, et selle seaduse tulemusena laienevad õiguskaitseorganite volitused, näiteks saab isikuid ja nende vara edaspidi ilma kohtuorderita läbi otsida.

Lisaks nimetatakse uusi karme põllumajanduse reegleid – need reeglid kulmineeruvat isiklikuks tarbeks toidu kasvatamise keeluga. Põhjuseks väidab üks postituse autor olevat bioohutuse.

Austraalia ei keela inimestel endale toitu kasvatada.

Valeväiteid jagatakse aga muudkui edasi, enamasti negatiivsete kommentaaride saatel.

Väited "kontrollimisel", kuid siiani pole autor neid kinnitanud ega ümber lükanud

Postitanud on mitu erinevat kasutajat, kuid väited on pea sõna-sõnalt samad.

Kuidas on tegelikult?

Päevalehe Faktikontroll võttis ühendust uudisteagentuuri Australian Associated Press faktikontrollijatega, kes kuuluvad samuti rahvusvahelisse faktikontrolli võrgustikku (IFCN). Nende sõnul levivad väited ka Austraalias, mistõttu rääkisid nad sealsete poliitikute ja ekspertidega, et seadusemuudatuse asjaolud selgeks teha.

Üheselt sai selgeks, et Austraalias pole oma toidu kasvatamist ära keelatud ega ka keelata. Seadusemuudatus, millest eelnimetatud postitused räägivad, on maaviljeluse õigusaktide muutmise eelnõu (1).

Austraalia põllumajandus- ja õiguskeskuse (Australian Centre for Agriculture and Law) direktor professor Paul Martin ütles AAP faktikontrollile, et seaduseelnõus ei ole midagi, mis keelaks inimestel toitu kasvatada. Professori juhitud asutus tegeleb just põllumajanduse seaduste uurimise ja järelevalvega, et säiliks pikaajaline põllumajanduskultuur. Ta lisas, et jutuks olev seadusemuudatus peaks kontrollima võimalikke taimekasvatusega tekkivaid probleeme. Austraalia loodus on loomult väga kirju ning selleks, et mõned taimeliigid ei hakkaks liigselt vohama või vastupidi – välja ei sureks – on loodud kontrollimehhanismid.

Victoria osariigi töökohtade, piirkondade ja regioonide ametiasutus (Victoria’s Department of Jobs, Precincts and Regions) kinnitas AAP faktikontrollile samuti, et väide on vale. “Muudatused ei too kaasa põllukultuuride hävimist ega takista inimestel ise toidu kasvatamist. Kõik vastupidised väited on valed ja esitavad seaduseelnõus kavandatud muudatusi valesti,” ütles osakonna esindaja.

Mida seadusemuudatus siis ikkagi muudab? Maaviljeluse õigusaktide muutmise eelnõu on pikk ja kompleksne. See sisaldab endas laias laastus 11 suuremat põllumajanduse valdkonna muudatust (2).

Peamised muudatused on seotud bioloogilise mitmekesisuse, kemikaalide kasutamise, loomakasvatuse praktikate ja toiduohutusega. Näiteks sätestab seadus, milliseid taimekaitsevahendeid ei tohi enam kasutada, milliseid ravimeid võib lihaloomadele anda, mis tingimustes loomi kasvatada jne.

Peamiselt muudab eelnõu seaduseid, mis loodi 1990ndate alguses, sest viimase kolmekümne aasta jooksul on valdkonnas palju muutunud.

Postitustes leiduvad väited lükkasid väljaandele Reuters ümber ka Victoria valitsusorganite esindajad (3).

Kuna väited olid nõnda palju levima läinud, tegi Victoria osariigi põllumeeste föderatsioon (Victoria's Farmers Federation – VFF) avalduse, milles tunnistas seaduseelnõu kohta toodud väited väärinfoks. Sealhulgas väite selle kohta, et politsei saab edaspidi ilma orderita siseneda kellegi aladele, võtta proove ja teha muid väidetes kirjeldatud toiminguid.

“Eelnõu kohta käiv valeinformatsioon viitab sellele, et volitatud ametnikud saavad läbi otsida ilma loata, ilma maaomaniku nõusolekuta ja ilma isikut tõendava dokumendita. VFF leiab, et see esitab seaduseelnõus esitatud muudatusi valesti ja neid tõlgendatakse valesti,” kirjutati nimetatud avalduses.

Otsus: Vale. Postitustes kirjeldatud väited ei ole tõesed ja austraallased võivad toitu edasi kasvatada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid