RAAMATUBLOGI: Hullumeelsed spordialad

„Kiiksuga sport”, koostanud Allan Espenberg, Tammerraamat, 224 lk.

Maailmameistriks pole kaugeltki nii keeruline tulla, kui arvatakse. Selleks, et olla mingil spordialal planeedi parim, tuleb esmalt ala välja mõelda, leida punt inimesi, kes kaasa tuleks, kuulutada võistlus maailma tšempionaadiks, see siis ära võita ning ongi tehtud.

Raamatusse „Kiiksuga sport” on koondatud kõigest näputäis alasid, milles sel kummalisel planeedil Maa rinda pistetakse. Mõned neist, tuleb tunnistada, on üsna tõsiseltvõetavad ja üritavad olümpiale pääseda, aga vaevalt seda juhtub.

Näiteks jääujumisega saavad vähesed hakkama. Jääujumine erineb taliujumisest selle poolest, et vesi ei tohi olla soojem kui viis kraadi ning läbitav distants alla 450 meetri. MM-il võisteldakse 1000 meetri ujumises ja eks proovige see läbi teha, seljas vaid susped või trikoo. Maailmarekord, muide, on meestel 13.53, naistel 14.21. Jääujumine ihkab saada taliolümpia alaks, ja miks mitte? Ainult et kui mängud toimuvad taas troopikas a la Sotši, siis kust leida nõnda külma vett.

Inimene vs hobune

Tõsine ala on ka maraton inimesed versus hobused, kus tuleb läbida 35 km raskel maastikul, võistlused toimuvad igal aastal Walesis. Võiks arvata, et ega inimene hobuse vastu saa, kuid kaks korda on saanud – 2004. aastal võitis Suurbritannia maratoonar Huw Lobb (tema kergejõustikumaratoni rekord on 2:14.33) hobust kahe minuti ja 17 sekundiga ning kolm aastat hiljem oli sakslase Florian Holzingeri edu suisa 10.54. Võistlus on sedavõrd populaarne, et starti lubatakse vaid 650 jooksjat, 150 teatevõistkonda ja 60 hobust.

Mõned raamatus kirjeldatud alad on ägedad – tankibiatlon näiteks (kihutatakse sõjamasinail ning antakse vahepeal tuld), veealune hoki (mängitakse basseini põhjas), jääalune hoki (litter liigub jääkaane all), kummikuheide (proovige lennutada kummikut 68.04) või malepoks (tuleb vaheldumisi poksida ja maletada).

Kõige totram ala on Jaapanis harrastatav nutubeebide sumovõistlus.

Osa alasid on totrad (ekstreemtriikimine, hernetulistamine, aeglane sigarisuitsetamine, kastanikoksimine, kitsekorjuse tirimine jne...) või äärmiselt totrad (juustujooks, kääbuste viskamine, pudingupaadiralli, tuhkrupüksitamine, vihmausside peibutamine, lehmakookide loopimine jne...).

Kõige totram ala on aga Jaapanis harrastatav nutubeebide sumovõistlus. Nimelt peavad sumotorid võtma kätele kuni aastase lapse ning grimasse ja hulle häälitsusi tehes nutma ajama. Kes esimesena pilli lahti saab, on võitja. Jaapanlased leiavad, et see ala on harrastamist igati väärt, sest: „Laps,kes palju nutab, kasvab tugevaks ja terveks. Mida kõvemini laps kisab, seda kiiremini ta kasvab.”