Garry Disher, „Bitter Washi tee“, tõlkinud Martin Kirotar, Ühinenud Ajakirjad, 328 lk.
RAAMATUBLOGI: Venemaa võib vajuda ajaloo prügikasti, kuid borši alla võetakse ikka pits Smirnoffi. Ehk Venemaa ajalugu viina kaudu (6)
Linda Himelstein, „Vodkakuningas“, tõlkinud Matti Piirimaa, Argo, 352 lk.
Arthur Koestler, „Keskpäevapimedus. Pühendatud“, tõlkinud Katrin Kiik ja Udo Uibo, Postimees kirjastus, 366 lk.
Georges Simenon, „Maigret ja tapja“, tõlkinud Merike Riives, Pegasus, 176 lk.
Haruki Murakami, „Ainsuse esimene isik“, tõlkinud Maret Nukke, Varrak, 180 lk.
Patricia Cornwell, „Lahkamine“, tõlkinud Helen Rohemets-Aasa, Varrak, 326 lk.
RAAMATUBLOGI: Sajandeid muutumatu Venemaa... „Kõrgemast ja ka madalamast seisuset venelased... Nad on orjusest joovastunud“ (2)
Astolphe de Custine, „Kirjad Venemaalt“, tõlkinud Madis Jürviste, Postimees kirjastus 312 lk.
Max Seeck, „Vimm“, tõlkinud Triin Aimla-Laid, Pegasus 380 lk.
Daniel Bergman, „Süda“, Tõlkinud Kadi-Riin Haasma, Hea Lugu, 368 lk.
Giuliano da Empoli, „Kremli võlur“, tõlkinud Kaia Sisask, Varrak, 232 lk.
Niklas Natt och Dag, „Stockholm 1795“, tõlkinud Eha Org, Eesti Raamat, 462 lk.
Belinda Bauer, „Minek“, tõlkinud Raivo Hool, Eesti Raamat, 348 lk.
M.C. Beaton, „Ausa mehe surm“, tõlkinud Andrus Igalaan, Tänapäev, 224 lk.
Eeva Louko, „Madude maa“, tõlkinud Ülle Tarum, Hea Lugu, 350 lk.
Peter May, „Lewise malenupud“, tõlkinud Jüri Kolk, Eesti Raamat, 288 lk.
„Ohver. Ulmeantoloogia“, koostanud Arvi Nikkarev, Skarabeus, 328 lk.
Anna Jansson, „Naine pingil“, tõlkinud Mari Jesmin, Eesti Raamat, 262 lk.
J. R. Ellis, „Mõrvad Orumaal“, tõlkinud Kadri Lutt, Rahva Raamat, 384 lk.
A. M. Ollikainen, „Konteiner“, tõlkinud Evelin Banhard, Varrak, 312 lk.
Martin Walker, „De Gaulle’i mees“, tõlkinud Nele Mikk, Eesti Raamat, 294 lk.
Mona Nikolay, „Rooskapsas ja surnud peet“, tõlkinud Eve Sooneste, Ühinenud Ajakirjad, 270 lk.
„Kus te olite 9 aastat? Venemaa ajalugu anekdootides 2014 – 2023“, koostanud ja tõlkinud Ülar Lauk, Tänapäev, 336 lk.
Simon Beckett, „Luudesse kirjutatud“, tõlkinud Ülle Jälle, Eesti Raamat, 348 lk.
Indrek Hargla. „Heade mõrvade linn. Kolm mõrvalugu Tartust“, Raudhargla, 180 lk.
Javier Cercas, „Terra Alta“, tõlkinud Merilin Kotta, Varrak, 278 lk.
Eva Frantz, „Kaheksas neidis“, tõlkinud Kadri Okas, Rahva Raamat, 400 lk.
Colin Dexter, „Surm on nüüd mu naaber“, tõlkinud Jana Linnart, Tänapäev, 320 lk.
Jussi Adler-Olsen, „Naatriumkloriid“, tõlkinud Krõõt Kaljusto Munck, Pegasus, 402 lk.
Jo Nesbø, „Rotisaar ja teisi lühijutte“, tõlkinud Kadri Rood, Varrak, 302 lk.
