FAKTIKONTROLL | Koroonavaktsiin ei ole põhjus, miks ahvirõuged levivad

Euroopas on viimastel nädalatel tuvastatud ahvirõugetesse nakatumise juhtumised, see aga pani vandenõuteoreetikud uskuma, et süüdi on koroonavaktsiin.

23. mail postitati Facebooki leheküljele “Koos muudame maailma paremaks” pilt AstraZeneca koroonavaktsiini koostisosadest ning väideti, et vaktsiinil on seos Euroopas levima hakanud ahvirõugetega.

Postitust on näinud enam kui 40 000 inimest, seda on jaganud umbes 400 kasutajat ja oma mõtteid on kommentaaridesse jäetud pea sada korda.

Mida väidetakse?

Postitusse on pandud pilt ravimifirma AstraZeneca toodetud COVID-19 vastasest vaktsiini koostisest. Kuna vaktsiini üheks koostisosaks on märgitud “SARS-CoV-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus”, siis leitakse, et sellel on seos ahvirõugetega.

“Kas see võib olla põhjus, miks ahvirõuged on inimestel, kes pole Aafrikas käinud ega ka kokku puutunud kellegagi, kes oleks käinud? Või on mõni muu seletus asjale,” on kirjutatud postituse päisesse.

Kuidas on tegelikult?

AstraZeneca koroonavastane vaktsiin sisaldab tõepoolest šimpansi adenoviirust. Adenoviirus on viirus, mis levib nii loomade kui ka inimeste seas ning saab ka emmale-kummale edasi kanduda. Faktikontrolliga rääkinud teadlased kinnitasid, et šimpansitelt võetud ühe viiruse osakesed ei tähenda, et need saavad põhjustada hoopis teist viirust. Eriti arvestades, et ahvirõuged erinevad märkimisväärselt koroonaviirusest.

Ahvirõuged on haruldane haigus, mis tekib, kui inimene nakatub ahviviirusega (1). Haigus avastati 1958. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning esimene inimkontakt leidis aset 1970. aastal.

Peale seda, kui inimesed viirusega esmalt kokku puutusid, on mitu erineva suurusega haiguspuhangut üle maailma aset leidnud.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas selgitas, kuidas ahvirõuged on ekslik haiguse nimetus. “Seda viirust leidub looduses ka teistel imetajatel, eelkõige närilistel.” Ta täpsustas, et tegemist ei ole uue haigusega, sest ka ajalooliselt on teada nakkuse levik inimeselt inimesele, kui ollakse füüsiliselt lähikontaktis või siis saastunud pindade või piiskade vahendusel.

Ainuüksi viimase kahekümne aasta jooksul on olnud kuus suuremat haiguspuhangut. Neist viimane viimaste kuude jooksul. Tänaseks on kinnitatud umbes 80 juhtumit 12 erinevas riigis, sealhulgas mitmes Euroopa riigis.

Koroonapandeemia vandenõuteoreetikute otsitud seos, nagu oleks tegemist koroonavaktsiini põhjustatud haigusega, seega ei vasta tõele, sest COVID-19 vaktsiin loodi alles 2020. aastal.

“Väljaspool endeemilist piirkonda on haiguse levik seotud inimeselt inimesele nakatumisega, või on nakatunud loom sattunud väljaspoole epideemilist piirkonda ja nakatanud inimest,” selgitas Varjas seda, kuidas inimesed, kes pole Aafrikas käinud, on ikkagi viirusega nakatunud.

Mida tähendab AstraZeneca vaktsiini sees olev “šimpansi adenoviirus”, selgitas viroloog Andres Merits, kelle sõnul kasutati šimpansi adenoviirust SARS-CoV-2 ogavalgu tootjana. Ehk kui šimpansi organismis on viirus olnud, siis kasutatakse temalt saadud adenoviiruse osakesi, et toota viirusega võitlevaid ogavalke. Näiteks Jannseni ja Sputnik V vaktsiinides täitsid sama eesmärki inimese adenoviiruse vormid – võeti koroona läbi põdenud inimestelt erinevaid adenoviiruseid.

Merits tõi ka välja, et AstraZeneca valik ei ole unikaalne, sest šimpansi adenoviirust on kasutatud juba varem, näiteks ebola vaktsiini kandidaatides. “Põhjus on lihtne – eel-eksisteeriv immuunsus viirus-vektori vastu,” ütles ta. See tähendab, et kuna inimesel on kümneid, kui mitte sadu adenoviiruseid, siis need on piisavalt laialt levinud, et inimestel on juba olemas nende-vastased antikehad.

Teoreetiliselt võib olla nende efektiivsus vaktsiinis väiksem. Šimpansi adenoviiruste eeliseks on see, et väljaspool Aafrikat pole nendega peaaegu keegi kokku puutunud ja seetõttu segavaid antikehi ei ole, Aafrika elanikest on mõnel protsendil need olemas, rääkis Merits.

Kokku võttes kasutati AstraZeneca koroonavastases vaktsiinis šimpansitelt võetud adenoviirust, et vaktsiin tõhusamalt töötaks.

Kas inimesed, kes vaktsineerisid AstraZeneca koroonavaktsiiniga, peaksid nüüd muretsema, et saavad endale ahvirõuged? Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi kinnitab, et nii see pole. “Kõik ravimid ja vaktsiinid, sealhulgas COVID-19 vaktsiinid on läbinud range kontrolli, et saada Euroopa Liidus müügiluba,” kinnitas ta ja lisas, et vaktsiin ei sisalda midagi, mis võiks tekitada ahvirõugeid.

Šimpansi adenoviirus kuulub Adenoviridae sugukonda ning ahvirõugeviirus kuulub Poxviridae sugukonda. “Kuigi viiruste ja rakuliste organismide süstemaatika on veidi erinev, on üsna täpne öelda, et neil on sama palju ühist kui inimesel ja amööbil. Ehk sisuliselt mitte midagi,” tõi Merits võrdluse.

Kui võrrelda ahvirõugeviirust ja koroonaviirust ennast, siis on nende ainuke ühine joon see, et nad on viirused ja nakatavad inimesi. “Süstemaatiliselt kuuluvad nad erinevatesse valdkondadesse ehk siis sarnasused on oluliselt väiksemad kui inimesel ja soolekepikesel (bakteril),” selgitas Merits.

Otsus: Vale. AstraZeneca COVID-19 vastane vaktsiin ei sisalda endas miskit sellist, mis põhjustaks ahvirõugete viirusega nakatumist.