Postituse lõppu on lisatud, et samal ajal kui riik maksab põgenikele, kaotatakse Tallinnas Eesti laste tasuta koolitoit, mida edaspidi peavad vanemad ise tasuma hakkama.

Postitust on jagatud üle 50 korra ning see on kogunud 25 kommentaari. Seda on näinud pea 3000 kasutajat ning grupis, kuhu see postitati, on 7700 liiget.

Mida väidetakse?

Postituse autor väidab, et Tallinki laeval elavad põgenikud ei taha lähedal olevasse ettevõttesse tööle minna, sest nad saavad riigilt 50 eurot päevas ehk ei nähtavat vajadust.

Muu hulgas väidetakse ka seda, et Tallinna koolides kaotatakse Eesti lastele tasuta toitlustus – vanemad peavad hakkama seda kinni maksma.

Laeval elavad põgenikud ei saa igapäevaselt 50 eurot. Samuti ei hakata nende pärast lastelt tasuta koolitoitu ära võtma. Tegemist on valedega.


Kuidas on tegelikult?

Millist elu ukrainlased Tallinki laeval elavad, on Faktikontroll juba ka põgusalt puudutanud. Kuid selleks, et asi selgem oleks, tasub üle korrata.

Juhul, kui põgenik taotleb ajutist kaitset ehk soovib jääda siia vähemalt aastaks, kehtivad talle samad õigused ja kohustused mis Eesti kodanikule. Sealhulgas erinevad toetused. Näiteks ravikindlustus ja toimetulekutoetus (1).

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus. See, kui palju inimene toetust saab, oleneb toimetulekupiirist ja nende endi sissetulekust. Toimetulekupiir on üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 150 eurot kuus ning 120 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 180 eurot kuus (2). Nende kriteeriumite alusel saavad nii eestlased kui ka ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud toetust.

Väide, nagu saaks põgenikud iga päev 50 eurot kätte, ei ole aga õige, ütles sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru. Nimelt kannab riik laeval elavate põgenike eluasemega kaasnevad kulud Tallinkile, mitte põgenikele endile. Ööpäev põgeniku kohta maksab 35 eurot (3). Kui iga põgenik saaks kätte 50 eurot päevas, tähendaks see, et põgenikule makstaks iga kuu 1500 eurot. Valdaru sõnul oleks selline stsenaarium hullumeelne.

Teine väide, mille kohaselt peavad edaspidi Tallinna lapsevanemad hakkama ise koolitoidu eest maksma, ei vasta samuti tõele. Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Annus ütles, et kuigi tasuta koolilõuna pakkumine on koolipidaja ülesanne, toetab riik seda jätkuvalt. “Riik toetab õpilaste toitlustamist ühe euroga päevas. Kohalikud omavalitsused lisavad sinna teatud summa,” selgitas ta.

Näiteks Tallinn on hiljuti teatanud, et nad koguni suurendavad sügisest toitlustamiseks kuluvaid summasid. “Tasuta koolitoidu kaotamisest ei ole kordagi juttu olnud ja seda ei ole plaanis arutada ka tulevikus. Tasuta koolitoit kehtib kõigis Tallinna munitsipaalkoolides ja kõigis kooliastmetes,” ütles Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Pajula lisas, et linn otsustas lisaeelarvega tõsta iga õpilase kohta eraldatavat söögiraha. Põhjuseks on kasvav tooraine hinnatõus, mis jätkuvalt hoogustub ja annab valusalt tunda ka kvaliteetse koolilõuna pakkumisel. Uuest õppeaastast on ühe õpilase kohta eraldatav toetus varasema 1,34 euro asemel 1,56 eurot. “Seega koolilõuna maksumuse hüvitamine Tallinnas kasvab, mitte ei lõppe,” täpsustas Pajula.

Otsus: Vale. Esiteks ei saa laeval elavad pagulaspered igapäevaselt 50 eurot. Teiseks ei kaotata Tallinna kooliõpilaste tasuta koolitoitu.


Jaga
Kommentaarid