KUULA SAADET | Millist rolli mängib turvas Eesti loodudes ja majanduses? Ekspert selgitab

Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.

Kui me räägime turbast, siis laiemalt võttes saame rääkida märgaladest, mis on üldine kategooria, millest omakorda osad on turbamaad ja nendest omakorda osa on sood. Soid levib maailmas praktiliselt igal pool põhja poolkerast kuni lõunapoolkera tippudeni välja. Lisaks on turvas nendes väga erinev ja turbakoostis lähtub sellest, et millised taimed selles piirkonnas kasvavad. „Üldise definitsiooni järgi on turvas kõrgemate taimede lagunemata jääk. Ehk siis taimed, mis kasvavad liigniiskes kohas või maastikus, kui nad varisevad maha, hakkavad nad märjas keskkonnas aeglaselt kuhjuma, mitte lagune kogu ulatuses. Tavaline metsakõdu okkad ja lehed, mis kukuvad sügisel maha, on kevadeks valdavalt lagunenud. Taimed, mis kasvavad soos, kui surevad, märgades tingimustes nende biomass akumuleerub,“ lisas Eesti Turbaliidu tegevjuht Erki Niitlaan.

Turvas mängib olulist rolli lisaks loodusele ka majanduses. 90% aiandusest põhineb turbal põhinevatel substraatidel ja ainult 10% millelgi muul (vill, vahud) sh ka substraadivaba kasvatamine (hüdroboonika). Substraatide koosseisus moodustab turvas praegu keskmiselt u 70%. On substraate, mis pea 100% urvas ja on ka neid, kus turvas ei moodusta enamust. „Kõik oleneb eesmärgist. Kogu substraatide tarbimise maht on u 40 miljonit kuupmeetrit, millest turvas on siis u 30 miljonit kuupmeetrit, mis üldist maavarade kaevandamist ja tarbimist arvestades on tegelikult väga väike number,“ rääkis Niitlaan.

Ühes kuupmeetris turbas saab seemnest kasvatada kuni 5 miljonit väiketaime, üks taim vajab alguses umbes sõrmkübara jagu turvast. Hiljem kasvades muidugi rohkem.

Kui palju ja kuhu me Eestist peamiselt oma turvast ekspordime? Millist mõju avaldab turvas loodusele ja majandusele?

Kuula uud saadet Delfi Taskust