“Rohepöörane” juubelisaates jagasid saatejuhid parimaid ellujäämisstrateegiaid ja leidsid, et kordades kallimad energiahinnad panevad maailma rattad liikuma päris rohepöörde suunas.

Õhu ja vee kõrval on inimese eluspüsimiseks ülitähtis toidu olemasolu. Ometi viskame seda kerge südame ja süümepiinadeta prügikasti.

Osa omavalitsusi on juba alustanud energiakulude hüvitamise taotluste vastuvõtmisega. Pärast arvete laekumist hakkas taotluste arv suurenema.

Hiiglaslik lumevall Estonia kontserdimaja eest läbi jooksva jalgrattatee peal on alates novembri lõpust aina kasvanud. Pärnu maantee rattateid pole aga lume ja sulavee alt nähagi.

Hoolimata Saksamaa tulisest vastasseisust on tuumaenergia muutumas Euroopa Liidu tasandil roheliseks energiaks.

Tuulevaiksel ajal vajame elektrijaama, mis ei sõltu ilmast. Praegu on selleks põlevkivil töötavad elektrijaamad, aga nende aeg saab varsti ümber.

Kuniks on olemas väikemetsaomanikke, kellel on side oma maaga ja kes oskavad märgata looduses toimuvat, on meil alles loodusrikkad metsad.

Järjekordses "Rohepöörde" saates räägime jäätmete taaskasutusest ning nende uuesti ringlusesse võtmisest. Ringlusel ja taaskasutusel on oluline vahet teha. Ajalooliselt on räägitud taaskasutusest, aga taaskasutuse alla tegelikult läheb ka jäätmetest energia tootmine. Viimasel ajal üha rohkem on haka...

Tegevuse ja tegevusetuse kaasnähtusena näeme kõrgeid elektrihindasid, tervete maakondade jagu inimeste elutähenduse ümber kujunemist ja lühinägelikke otsuseid poliitikute poolt. Tundub paslik küsida: kuhu me end pöörame?

Kui eelnõu saaks seaduseks, saaksid kahjustada elupaigad, mille kaitset nõuab Euroopa Liidu loodusdirektiiv, sõnas Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Aleksei Lotman.

Sama raha eest saaks riik toetada taastuvenergia arengut või Ida-Virumaa õiglast üleminekut.

Kuigi Eesti igatseb end liigitada skandinaavialiku mõtteviisiga roheriigiks, oleme mõtteviisilt 20 aasta taguses ajas, kus soositakse suurtootmist ja põldude mürgitamist.

Keskkonnaameti analüüsist selgus, et kuigi omavalitsused liiguvad jäätmekorralduses õiges suunas, on muutused liiga aeglased.

Eesti Päevalehe arvamusvõistluse „Mis saab homme?” 1000-eurose peaauhinna võitis loomaökoloog Kunter Tätte, kes küsis oma artikli pealkirjas: „Aga miks ei või vaesusest põgeneda?”

Saatest selgus, et tulevikus suudaks Eesti tarbimisvajaduse ära katta kolm meretuuleparki. Kuidas need aga püsti saada? Vastust otsis Kersti Kaljulaid, kirjutab ERR.

„Ettevõtted ei saa endale enam lubada jätkusuutlikkuse põhimõtetest mööda vaatamist, sest ühiskonna surve keskkonnateadlikkuse küsimustes üha suureneb," sõnas konkursi korraldanud Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Järjest rohkem on allikates ja jõgedes taimekaitsevahendite jääke ning ka sademeveest on leitud keelatud ainete jälgi, selgub riikliku veeseire tulemustest. Jõgede olukord ei ole parem.

Kollektiivse tarkuse jõul on leitud lahendusi paljudele pikaajalistele või esmapilgul tupikseisus tunduvatele diskussioonidele.

Kui viimased 11 aastat on teadlased soovitanud angerjaid minimaalselt püüda, siis värskelt ilmunud hinnang ütleb esmakordselt, et angerjapüük – igas piirkonnas ning igas arengufaasis – tuleb peatada.

• Viimaste päevade kallis elektris mängib CO 2 hind väga väikest rolli. • Elektri kõrge hinna on põhjustanud nii halbade juhuste kokkulangemine kui ka aeglane taastuvenergiale üleminek. * Rohepööret on vaja, et praegune olukord ei korduks. Pikemas perspektiivis on Eesti lahendus tuulepargid.

Riigikogus pannakse täna paika Eesti seisukohad kliimapaketi osas, mis keskkonnaorganisatsioonide arvates ei ole piisavalt nõudlikud.