Teadusuuringud kinnitavad, et mikroplastik on levinud kõikjal meie ümber ja võib siseneda inimese kudedesse. Koos plastiga organismi kanduvad mürgid on aga laialdane terviserisk. Probleemi tuleks jõulisemalt teadvustada ning võtta kasutusele võimalikud alternatiivid, kuid selle asemel kasutatakse pl...
Miks Tallinn erineb Stockholmist, Oslost, Helsingist või Kopenhaagenist ja ei panusta ühistransporti ja rattaliiklusse? Sest nendes linnades on mugavad rongid ja metroo? Aga miks ei ole Tallinn siis rööbastransporti panustanud?
Pühapäeval toimus Fääri saarestikku kuuluval Eysturoy saarel traditsiooniline vaalapüük, kus aeti lõksu ja tapeti rekordiliselt palju veeimetajaid. Keskkonnakaitsjate sõnul hukati tervenisti 1428 isendist koosnev laik-nosudelfiinide parv.
Kärt Puusepa sõnul tunneb üksikisik kliimakriisi ees jõuetust ja peab seetõttu tehnoloogiat viimaseks päästerõngaks. „Reaalsus on see, et tehnoloogia on ettearvamatu ja me ei pruugi saada tahetud tulemust.”
Sama tootja värve kasutatakse Skandinaavias maanteede märgistuseks ja teede sümbolite tähistamiseks: sisult sama toode, küll värvipigment võib riigiti olla erinev.
Pealinlaste seas paksu pahameelt tekitanud pikad sirged punased vaibad – ajutised rattateed – oleks saanud rajada odavamalt ja targemini.
Täna ja esmaspäeval linastub kinos Sõprus Toidufilmide festivali raames mõtlemapanev dokumentaal „Kalad ja inimesed“ (Fish & Men), millele teevad sissejuhatuse restorani Lee ja Lore bistroo juht Kristjan Peäske ning keskkonnaantropoloog ja kestliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Vaata juba nüüd...
Kui sportlane saab uhke tiitli, on seal taga aastaid valu, higi ja pisaraid tööst, mis tiitli nimel tehtud. Tallinn saab seevastu tiitli selle eest, kuhu linnavalitsuse asfalteerimise lembene ja autostumist soosiv mõtteviis veel jõudnud pole.
Paljude tuntud filmide ja seriaalide stsenarist (sh värskelt premeeritud „Kupee nr 6”) Livia Ulman vastab Eesti Päevalehe Arvamusveebis ilmunud tallinlase Tõnu Peetsi artiklile, kus kutsutakse rattureid üles Tallinnas jala või ühistranspordiga liiklema.
Iga linn on ehitatud oma ajastu võimaluste ja arusaamade järgi. Varem või hiljem jääb linn uuele ajale jalgu, kuni uutele ruumi tehes lammutatakse vanad majad ja linnaosad, säilitades mõned saarekesed ajaloo tarvis.
Sektor, millesse ükski erainvestor oma raha paigutada ei taha – põlevkiviõli. Küll aga võib sellist riski võtta valitsuse arust maksumaksja rahaga. Rahaga, mis võiks kuluda mujale.
Väike, aga oluline samm kliimakriisi lahendamise suunas: maailma suurim süsihappegaasi (CO2) neelav ja kivistav töötlemisjaam läks käiku!
Ambitsioonikamad eesmärgid toovad kaasa küll suure rahalise kulu, ent kliimavaldkonnas maksab mitte midagi tegemine rohkem kui tegutsemine.
Ühe regulatsiooniga tahetakse käsitleda Kreeka oliivisalusid ja Eesti metsasid ja karistada saavad riigid, kel on metsaga hästi.
Euroopa Liidu (EL) pealikud võtavad süsinikemissioonide vähendamist tõsiselt, aga tundub, et senised pingutused jäävad kaugele piisavast.
Kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kui palju taastuvenergia tegelikult maksab? Saate „Rohepööre” seekordseks külaliseks on Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, kellega olulised teemad ette võetakse. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
• Vaidluses, kui palju võib aastas puid raiuda, muutub määravaks metsa võime süsinikku talletada.• Liiga hoogsalt kirvega toimetades võib mets muutuda süsiniku sidujast CO2 vallandajaks.• Kui mets ei seo loodetud määral CO2, tuleks riigil osta kvooti, mis võib maksta aastas sadu miljoneid eurosid.
On aeg lõpetada näo tegemine, et kliimasoojenemine ei puutu kuidagi meisse. Muutuste keerises on inimene üks enim ohustatud liike.
Pea üleöö Tallinna tänavaile ilmunud erkpunased triibud tekitavad pealinlastes vastakaid reaktsioone. Mõni peab rattateed toredaks nähtuseks, mõni aga kritiseerib otsatult.
Üleujutused, põlengud, üle ootuste soe suvi – need sündmused on valanud ohtralt õli tulle vandenõuteoreetikute seas. Näiteks üks üldlevinud teooria on see, et kliimasoojenemisega hirmutamise ainus eesmärk on maailma majandus põhja lasta. Samuti on mõned inimesed kindlad, et ees on ootamas hoopiski u...
Seekordses saates „Rohepööre” on külaliseks Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Ettevõtte peamiseks tegevuseks nii Eestis kui Skandinaavias on metallide taaskasutusse suunamine. Kuidas näeb välja ettevõtte köögipool, kuidas kujuneb erinevate metallide hind ja mida võiks jäätmete sorteerimisel...
Toidukaupluses piimaleti juures kohukesi uurides mainisin sõbrale: “Vaataks sellise, kus ei ole palmiõli,” kuid sõber vaid naeris ja vastas seejärel: “Milleks? Meid vihmametsade hävimine ju ei mõjuta.”
Alanud on läbirääkimised, et tõsta Euroopa kliimaambitsioone. On oht, et põlevkivisektori saastavad õlitehased ja metsandussektori üleraie maksavad kinni tavatarbijad.
Enamik G20 riikide elanikest soovivad, et seaksime looduskeskkonna kaitsmise tähtsamale kohale kui kasumi teenimise, selgus globaalsest uuringust.
Liitium on hädavajalik elektriautode tootmiseks. Afganistani hinnanguliselt kolm triljonit dollarit väärt liitiumivarud on nüüd Talibani kontrolli all.
Iga eestlase elu mõjutama hakkava Euroopa Liidu kliimapaketi läbirääkimised said täna alguse. Riik soovib huvigruppide abiga oktoobriks Eesti seisukohad paika saada.
Üksteise järel teatavad lennufirmad, et lähevad üle jätkusuutlikule lennukikütusele ilma lennukeid välja vahetamata. Kõik need võimalused on olemas ka maanteetranspordis, kuid tundub, et lennunduses on asi pakilisem.
Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.
Kui senimaani räägiti kliimamuutustest ja muutuste tekitatavast kahjust pigem tulevikku vaatavas kõneviisis, siis 2021. aastal on paradigma muutunud: nüüd on selge, et planeet on hädas, kliima muutub inimtegevuse tagajärjel ja võib juhtuda, et oleme lasknud rongi juba viimasest jaamast liikuma. See ...
