Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.

Veel täna ja homme saab anda oma hääle Maalehe lemmiku valimiseks parima metsamajandaja konkursil. Võitjad selguvad Kogu Pere Metsapäeval sel laupäeval Tõrvas, kus toimub palju muudki põnevat.

Jaapani valitsus teatas, et neljapäeval alustatakse 2011. aastal kahjustada saanud Fukushima tuumajaama jahutusvee ookeani laskmist.

Soome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.

Künnapuud peetakse haruldaseks, aga Malle ja Hugo Tomsoni metsas Pärnumaal moodustub sellest samasugune võsa, nagu tavaliselt sarapuust. Neil on 18 hektarit metsa kasvanud vanu põllumaid, kus toimetatakse metsa heaperemeheliku kasutamise tähe all.

Tiina Ruuli metsandik Pärnumaal koosneb nii tema enda kui abikaasa esivanemate talukohtadest, ümbruskonnas on maid ka juurde ostetud. Kuna mõlemad töötasid varem riigimetsas ja on metsandusharidusega, siis on see loogiline erialase tegevuse jätk.

Otepää kõrgustiku küngaste ja orgude vahel sirguvad kuusenoorendikud, vahel veidi leppa, kaske, haaba ja erksaid põdrakanepitutte. Kui Saarte pere aastal 1992 selle metsa oma kätte sai, oli tegu väga halvas seisukorras vana kuusikuga, kus enamik puid oli juba pikali maas ja iga torm lükkas neile lis...

Sarnaselt metsi lauluga täitvate väike-lehelindude või metsvintidega on ka salu-lehelind üks meie agaramaid lauljaid. Teda ei sega sugugi keskpäevane leitsak, vihm ega vali tuul ja nõnda aprilli lõpust juulikuuni.

„Kui jalakas on nakatunud seenega, siis puu sees arenev seeneniidistik paljuneb kiiresti ning lõpptulemusena puu tapab haigusega võitlemisel iseennast ära,“ kirjeldab Kadrioru pargi juhataja Ain Järve jalakasurma, mille tõttu tuleb hakata pargis puid maha võtma. Ja ka mujal Tallinnas.

Sel nädalal kehtima hakanud määrus kohustab energiapuidu varujaid tõestama selle säästlikkust. Mõni ettevõtja on valmis kohe oma digitaalsed andme avalikustama, teised on alles paberiajastus.

Kuigi võib tunduda, et rõkkavat linnulaulu on küll ja veel, on tippaeg nüüdseks seljatatud ning ajapikku jääb lõõritajaid päev-päevalt vähemaks. Pea juuli keskpaigani võib mitmel pool aga kuulda käosulaseid, kel on varasuvises linnukontserdis üks kandvamaid rolle.

Kõige levinumad metsades leiduvad liigid ületavad harva uudisekünnise, kuigi neil on ökosüsteemides palju olulisi rolle. Üks erakordse uudisväärtusega liik on harilik mustikas.

Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.

Uus hiiglaslik kasvuhoone Võrtsjärve lähistel meenutab katedraali. Koguduseks on pisikesed puuseemikud, kes seal idanevad ja kasvavad, et lõpuks metsa jõuda. See pole ainus uus metsataimla, mis hiljuti rajatud.

Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.

Täna oli riigikogus teisel lugemisel kobareelnõu, mis annab hoo Nursipalu harjutusvälja kiirendatud rajamisele. Mis saab Natura aladel vajalikus keskkonnamõju hindamistest? Harjutusväljal tehakse erand, ülejäänud protsessi menetletakse edasi.

Euroopa Liidu võitlus pakendijäätmete vastu jätkub. Uus plaan on keelustada ühekorranõud söögikohtades ning minišampoonid ja -hambapastad hotellides.

Eesti 200 asendab riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe kohal olnud Tarmo Tamme Züleyxa Izmailovaga.

Varbola lasteaed-algkool on Märjamaa vallas kõige pisem kool, kus õpib neljas klassis üheksa last. Siiski pole neil erinevalt paljudest teistest väikestest suurt sulgemishirmu seni olnud.

Tänaseks on juba suur hulk rändureid jõudnud end sisse seada nii niitudel, rabades, laidudel kui metsadeski. Kui ei vuhise kõle ja tugev tuul, kostitavad nii mõnedki neist ümbruskonda lauluga. Sellega üritavad praegu meelitada emaslinde ja kuulutada territooriumi piire ka lepalinnud.

Maapinna ettevalmistus, puude istutamine ning valgustusraie tagavad looduslikult uuenenud ja hooldamata puistutega võrreldes suurema puidu juurdekasvu ja tagavaraga puistud.