Maa korralisel hindamisel tuli välja, et loodusväärtusi hinnatakse sõnades, nende rahaline väärtus on siiski pigem negatiivne. Loodushüvede hindamise projekti raames astutakse aga samme selles suunas, et ka ökosüsteemi teenustele reaalne väärtus anda.
Juba kolmsada aastat tagasi muretseti Eestis, et mets saab kohe otsa. Tärkav tööstus neelas nii kütte- kui tarbepuitu. Metsade laastamine lõppes siis, kui leiutati metsakorraldus ning koos sellega lageraie.
Rohkem kui pool maakera elanikest elab linnades, Eestis on linnastumise näitaja koguni 69%. Inimese igatsus elusa looduse järele aga ei ole kadunud ja üha rohkem räägitakse võimalusest linnakeskkonda loodusega koos elamisväärsemaks muuta. Milliseid hüvesid saab looduspõhistest lahendustest linnades?
Poliitikakujundajad peavad looduse kasutamise kulukaks ja olemasolevad materjalid odavaks tegema, leidis Anders Wijkman.
Tugev tormituul on Eestis järjest sagedasem külaline ning lendavad katused ja murdunud puude tõttu läbimatud teed pole enam uudis. Kas sina tead, kuidas tormi eel ja ajal käituda? Vasta küsimustele ja vaata, kui „tormikindel“ oled!
Paar aastat kestnud kohtuasja algatasid noored, kes on mures oma tuleviku pärast.
Tänahommikuse „Terevisiooni“ intervjuu tarbeks pargiti auto keset kõnniteed, samas kui intervjuu blokeeris rattateed.
Leedu ja Soome arendavad täiskiirusel tuuleparke, kuid Eesti alles otsib lahendusi, kuidas valdkonnale elu sisse puhuda.
Riigikohus otsustas, et halduskohus peab Tartu keskpargi kaitsjate kaebuse sisuliselt läbi vaatama.
Neerukivid, vähenenud töövõime ja uni. Kuidas mõjutab kliima soojenemine inimeste tervist ja heaolu?
Asfaltkõrbed linnades ei toeta inimkeha toimimist, mistõttu on oluline hoolitseda linnalooduse eest.
Viimase 30 aasta kiirema soojenemise trend põhjustab tõenäoliselt erakordset kuumust, metsapõlenguid ja üleujutusi, hoiatavad teadlased.
Aktivistid vangi, eksperdid vakka. Kas Egiptuses täna algav ÜRO 27. kliimakonverents on määratud luhtuma?
Oktoobrikuus on keskkonnaministeerium ja RMK kohtunud kohalike omavalitsuste esindajatega, et saada aimu, millised ootused valitsevad valdades-linnades kogukonnametsade edasise arengu koha pealt. Seni pole pilt selgemaks saanud.
LINNUD Kui uudishimulikke rasva- ja salutihaseid või käbisid töötlevaid suur-kirjurähne on võimalik kohata pea igal metsaskäigul, siis mõnda metsaelanikku ei pruugi ka otsides silmata. Mõne aasta eest nägin mitu nädalat vaeva, et leida suurest metsalaamast puudel askeldavaid laanerähne.
Uued loodussõbralikud elamispinnad aitavad meelitada maale spetsialiste, kes muidu ei leia paljudes kohtades elupaika.
Eilsest on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus uus, metsandusega hästi kursis olev liige Heiki Hepner. Seoses mitte enam väga uue valitsuskoalitsiooniga vahetas ta välja Mihhail Korbi.
Mure, kust saada talveks toasooja, tähendab paljudele katlamajadele fossiilkütuste juurde tagasipöördumist. Aga see ei pea nii olema.
Riik ootab metsa- ja puidusektorilt keskset panust digi- ja rohepöördes, teisalt seab arenguteele aina suuremaid takistusi. Need teemad jäid kõlama konverentsil „Puidutöösuse äriplaan 2023“.
Peipsil on alates aastast 2001 kalapüügikvoote rakendatud nn olümpiapüügina, mis tähendab, et iga kalur püüab püügikvootide avanedes võimalikult kiiresti nii palju kala kui suudab. See palju nii majanduslikke kui õiguslikke probleeme tekitanud süsteem leidis täna lõpu.
Gümnaasiuminoored on oodatud osalema keskkonnateemalises filmikoolituses- ja võistluses Фильмihäkk „Kas mina päästan maailma“?
Viru Keemia Grupi (VKG) plaanide kohaselt alustab 2027. aastal tööd Lüganuse biotoodete tootmiskompleks. Firma biotoodete arendusjuhi Lauri Raidi sõnul on planeerimisprotsess sujunud hästi. Probleemiks võib aga saada toore.
Kui mujal Euroopas hakatakse turba kaevandamist koomale tõmbama, siis Eestis jätkub see hooga.
Aastaaegade vaheldumine võib tuju mõjutada küll – vihmased ja pimedad sügisõhtud teevad paljudel meele mõruks, mõni jällegi ei salli suvist leitsakut. Mis on aga kliima- või ka ökoärevus ning kuidas see tervisele mõjub?
Rohepöörde üks osa on fossiilsete materjalide asendamine taastuvatega ja puidul on siin täita väga oluline roll. Paraku on selleks vaja senisest enam innovatsiooni investeerida nii riigi kui ettevõtjate endi poolt.
Inimeste kaasamist poliitilistesse otsustesse õpetavad kahel päeval arutleva demokraatia eksperdid üle Euroopa.
Peagi kaob põlvkond, kes mäletab, kui lage ja soine on Eestimaa olnud, ning oskab näha, kuidas iga mets, millega nooremad on juba ammu harjunud, ei pruugi olla sugugi „õige mets“.
Kolmapäeval, 12. oktoobril toimus EPA messi raames Tartus ERM-i teatrisaalis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konverents „Metsandusfoorum 2022“. Vaata siit, mida räägiti!
Kui bussi- ja rattasõit muutuvad linlase jaoks piisavalt mugavaks, saab sõiduautost loobumine loomulikuks valikuks, arvab Tallinna abilinnapea Tanel Kiik.
