Möödunud reedel avati Tartu südames taaskord autovabaduse puiestee, mis on aga paljusid jalakäijaid negatiivselt üllatanud. Käesoleval suvel tuleb seal osaliselt arvestada autoliiklusega.
„Ei mul pole mingit plaani,“ vastab metsaomanik Kalju Pukk, kui hindamiskomisjon tema kavatsuste kohta pärib. Kõlab uskumatuna, sest noorte, korrapärastesse ridadesse istutatud metsade alusel võiks arvata, et istutatud on suisa tabeli järgi.
Euroopa Komisjoni plaan bensiini- ja diiselautode tootmine keelata pole võluvits autostumisprobleemi vastu, hoiatavad eksperdid.
„Kutsutakse mind näiteks maakivimüüri laduma, ma ütlen, et kui kivid ise ära taote, siis võin tulla,“ muigab kuldsete kätega metsaomanik Andrus Niit. Lisatööde tegemiseks puudub ka vajadust, sest tulu tuleb metsast.
Rohetiigri kolmandas taskuhäälingus „Üks samm“ on teemaks toit ja tervislikud eluviisid. Stuudios on külas toiduentusiast Evelin Ilves, futurist ja spordibioloog Kristjan Port ning keskkonnateadlik ettevõtja Rasmus Rask.
Keskkonnaamet on teinud ettepaneku, et riik hakkaks looduskaitsealuseid maid omandama kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse järgi, mis tooks tagasi ka sajandi alguses kurikuulsaks saanud maadevahetuse.
| METSALEHT |Plaanitav metsaseaduse muudatus, kus KAH-alad määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, ei jäta rahvast ilma õigusest kodumetsade majandamisel kaasa rääkida.
| METSALEHT | JUHTKIRI |Tuleb päev, mil mõned meist vaatavad tänasesse tagasi ja kuulutavad: ma ju ütlesin! Teised vaikivad targu.
| METSALEHT | Eesti Maaülikoolis uuriti, milline keskkonnamõju on raidmete pikemaks või lühemaks ajaks langi serva jätmisel. Metsamajandajatele pakutakse välja, millal ja kuidas on mõistlik raidmeid hakkida nii, et elurikkus säiliks, kuid metsakahjuritel elu raskemaks läheks.
| METSALEHT |Metsanduslikud kutsevõistlused toimusid tänavu 17.–18. juunil Järvselja jahilossi ümbruses.
| METSALEHT | Vaikse häälega metskiurust pole enamik midagi kuulnud. Veel vähemad on teda näinud, kuigi tegu on ühe meie arvukaima laululinnuga.
Metsaseaduse muudatuse jõustudes peaksid inimesed kaitsma oma kodumetsi kohtu kaudu, iga juhtumi korral eraldi, hoiatavad keskkonnaaktivistid.
Kalaranna uusarendus Tallinnas kerkib hoogsalt, ent siiani on tõkestatud ligipääs veepiirile ja promenaadile. Selgub, et tupikseisu taga on kasutusloa küsimus. Arendaja pole linnalt rohelist tuld saanud.
Taskuhäälingu „Rohepöörane“ uues episoodis võtsid saatejuhid fookusesse Eesti Energia õlitehase hiljutise kohtuotsuse tagamaad.
Rally Estonia koostöös ringmajanduse start-upiga Ringy kogub valitud Circle K teenindusjaamades üle Eesti vanu mobiiltelefone, et neist saadud väärismetalle kasutada ralli auhinnakarikate valmistamisel.
Napilt enne valitsuskriisi muutis endine keskkonnaminster Erki Savisaar RMK uuendusraiete pindala. Otsus tekitas palju emotsioone ning poliitilised arutelud ei vaibunud ka siis, kui Savisaar ja teised keskerakondlastest ministrid tagandatud olid.
Kütuseaktsiisi langetamine võib omakorda suurendada inflatsiooni, rääkis Eesti Panga ökonomist Mari Pärnamäe.
Ülemiste City liitub Ringo pakendiringlussüsteemiga, et vähendada kaasa müüdava toiduga tekkivat pakendiprügi.
Kaitsealade moodustamisega soovime paremini aidata unikaalse ja liigirikka linnalooduse säilitamisele, seda enam, et mõlemad piirkonnad on Tallinna piires erakordsed, ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Kui raadame metsamaad ehk muudame metsamaa maakasutust, siis samaväärses mahus tuleb nõuda ka metsastamist.
Naabritega suhtlemine teeb meid palju õnnelikumaks, aga selleks on vaja avalikku ruumi, mis seda võimaldaks.
Eri organisatsioonide hinnangul ohustab maailma toidujulgeolekut muldade ikaldumine ja ka Eestit varitseb tulevikus sama probleem.
Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Eelmisel nädalal avalikustas ringluspakendi teenuse pakkuja Bringpack, kuidas aastase tegutsemise järel lõpetatakse tegevus. Kuidas toimetavad edasi sarnased ettevõtted?
Stockholmis peetavale keskkonnakohtumisele kogunevad keskkonnaministrid üle maailma.
Üle poole Eestist on jätkuvalt metsa all. Majandusmetsades on kümne aasta perspektiivis netojuurdekasv ja raiemaht üsna sama. Kuused taganevad kaskede ees.
Tundub ulmeline kujutada Eesti metsi ette ilma paksude kuusikuteta, kuid metsateadlased näevad seda võimalust juba praegu. Kuuse olukord muutub kriitiliseks ilmselt selle sajandi lõpukümnenditel, mis kuusepuu eluiga vaadates pole sugugi kaugel. Seetõttu otsitakse vastupidavamaid puid kohalike liikid...
Otsus jälle muuta riigimetsa raiete pindala on tekitanud palju küsimusi. Keskkonnaminister Erki Savisaar vastab neile ning nendib, et lähenevad valimised tõstavad reaktsioonide temperatuuri igal tasandil.
Ühekorratopse on pea võimatu töödelda.Kahel ettevõttel käib parasjagu kordustopside katseprojekt.Takistusi on kohvimüüjate teel rohkem kui üks.
