„Iga kord, kui mikrofonil nuppu vajutan, tean, et räägin 450 miljoni inimese eest,“ ütleb Annela Anger-Kraavi, kes esindab kogu Euroopat ÜRO kliimaläbirääkimistel. „See on tohutu vastutus. Sa mõtled inimestele, mitte mingitele huvidele.“
Kuu aja pärast alustab keskkonnaamet süsteemseid kontrollreide metsades, kus plaanitakse raieid. Erametsaliit soovitab kõik, mis võimalik, veel enne seda ära teha, et linnud saaksid pärast rahulikult pesitseda.
Väliseestlasest teadlane Illar Muul (1938–2020) kogus troopikametsades maailmakuulsust ajal, mil Eesti oli nõukogude võimu all.
Suurem jagu lilli, mis naistepäeval kingitakse, tulevad meile piiri tagant. Õite ilu peidab endas aga umbes kümme korda suuremat keskkonnajalajälge kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lahendus on digtaalne bukett.
Eesti Maaülikool (EMÜ) tahab teada oma jalajälge. Esmasel uurimisel selgus, et ülikoolile kuuluvatel metsadel on jälje asemel... midagi, mis on jäljele vastupidine ehk siis mets seob korralikult süsinikku. Järgmise sammuna arvutatakse teiste maavalduste, hoonete ja majandamise jalajälg.
Kas me teame, kui palju meil tegelikult on metsa? Kas raiemahu hinnangud on õiged? Miks mets ei suuda täita talle pandud süsinikueesmärke? Kõigile neile küsimustele annab vastuse metsastatistika. Aga seda vaid juhul, kui mõõtmised-arvutused on õiged.
Isegi teadlaste ja teiste metsaspetsialistide, eriti aga lihtsalt asjaarmastajate vahel peetakse vahel tulisekski paisuvaid vaidlusi nn vana metsa rolli üle rohepöörde kontekstis.
Uue aasta algul tärkas lootus, et viis aastat ette valmistatud metsanduse arengukava saab lõpuks kinnitatud. Kuigi valitsuses jõuti kokkuleppele, siis riigikogus lahvatasid taas poliitilised erimeelsused ja dokument pannakse nüüd valimiste eelseks ajaks ootele.
Kõigi erakondade kandidaadid on mures selle pärast, et põletame liialt palju puitu ega väärinda seda piisavalt. Asi läheb huvitavaks siis, kui uurida, mida lahendusteks pakutakse.
Sa võid olla ultraliberaal, kuid oma üllatuseks avastada, et metsaküsimustes on su vaated hoopis padukonservatiivsed. Ja vastupidi. Proovi järele, keda peaksid valima, et saaksid just sulle sobiva metsapoliitika!
Kui palju on metsas süsinikku, kus see on, kust tuleb ja kuhu läheb – neile küsimustele oskab Eesti metsade kohta vastata kõige paremini Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri, kes teiste seas pälvis seekordse riigi teaduspreemia.
Kui globaalselt on keskmine temperatuur tõusnud 1,3 kraadi võrra, siis Eestis üle kahe korra rohkem.
Teame, et Eesti metsades on talletunud suur kogus süsinikku. Sellest mitu korda rohkem leidub süsinikku aga mullas, ütleb Tartu ülikooli juureökoloog Ivika Ostonen.
Kolm suurt Eesti ettevõtet – Ragn-Sells, Tallinna Sadam ja Utilitas – on osa neist, kes on pannud seljad kokku ja võtnud rohepöörde oma südameasjaks. Need ettevõtted leiavad, et rohepööre on Eesti majandusele ja ühiskonnale suur võimalus ning tegemist on Eesti konkurentsivõime küsimusega. Saates rää...
Leedulane Virginijus Sinkevičius on Euroopa Komisjonis keskkonna, ookeanide ja kalanduse valdkonnas sama tähtis mees, kui meie Kadri Simson energeetika alal. Ta lubab, et raha ja toit Euroopast otsa ei saa, vähemalt mitte roheleppe tõttu.
Euroopa Liidu pikaaegne kliimapoliitik Connie Hedegaard ütleb, et kui taastuvenergiasse praegu ei investeerita, siis kümne aasta pärast on alles vaid halvad lahendused, mis inimeste elu tugevasti häirima hakkavad.
Teisipäeval oli Riigikogus esimesel lugemisel metsanduse arengukava eelnõu, mille küsimuste voorus süütas keskkonnaminister Madis Kallas lootuse, et Eestile võib paljude hinnangul ülejõukäivatele süsinikusidumise eesmärkidele veel leevendus tulla.
Brüssel heidab Eestile ette õhu kvaliteeti, terroristlikku veebisisu, laste seksuaalset kuritarvitamist ja rassismi puudutavate seaduseaukude kõrval ka liiga üldsõnalisi Natura alade kaitsekorralduskavasid. Neid kästi täpsustada juba 2016. aastal, nüüd on asja parandamiseks aega kaks kuud.
Eelmise nädala algul ilmusid keskkonnaministeeriumi kodulehele ehmatavad andmed – tuleb välja, et Eesti maa ja mets ei ole süsinikku sidunud juba umbes alates aastast 2017.
Teisipäeval läbis metsanduse arengukava riigikogus esimese lugemise. Viimased parandused eelnõusse tehti keskkonnaorganisatsioonide ettepanekul. Metsasektor pole rahul eelkõige majandusmetsade pindala säilitamise mõõdiku väljajätmisega.
Kiiresti vahelduvad ilmaolud põhjustasid Jēkabpilsis olukorra, kus Daugava ähvardas linna endasse haarata.
Läti väikelinn Jēkabpils kannatab suurte üleujutuste all, millesuguseid pole Baltimaades aastakümneid nähtud.
Metsanduse arengukava ümber on vaieldud üle viie aasta, mille sisse jääb ka kaks aastat, mil kava oleks juba kehtima pidanud. Täna oli ajalooline hetk, mil kava läbis edukalt valitsuse, riigikogu juhatuse ning keskkonnakomisjoni. Esimene lugemine riigikogus tuleb 24. jaanuaril.
On lootus, et viis aastat kirgi kütnud metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitatakse lõpuks ära.
Teadlaste sõnul muudab kliima soojenemine äärmuslike ilmastikuolude esinemise tõenäolisemaks.
Eesti on üks kolmest Euroopa Liidu riigist, millel puudub rattastrateegia. Ilma selleta rattakasutust suurendada ei ole võimalik, ütleb liikuvusekspert Aksel Part.
Energiakriis ja põlevkivielektri laialdasem kasutamine on kasvatanud taas Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2035. aastaks seatud eesmärgini jõudmiseks peab heide hoopiski kolmandiku võrra vähenema, selgub äsja avaldatud Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Uute kaevanduste asemel taastuvenergiasse panustamine oleks keskkonnaekspertide hinnangul Eesti riigile tulusam.
Suitsetajate rahakott Hispaanias hakkab tõenäoliselt kannatama uue seaduse all, mis sunnib sigaretitootjaid oma reostust koristama.
