Näitus puudutab kõiki lapsepõlve olulisi osi, nagu perekond, vanemate ja laste suhted, mäng ja töö, sõbrad, avastamisrõõm, hirmud ja mured, täiskasvanuks saamine jne. Kõikjalt jääb aga kõlama ja käib läbi lootuse motiiv, sest võib küll kõlada klišeena – lapsed on meie lootus –, kuid nendel fotodel kujutatud järelkasvu vaadates jääb just see käibefraas kandma. Valikus ei puudu situatsioonikoomika, humoorikad killud ja lapselik nali.

Väljapaneku kaaskuraator Kristel Aimee Laur: „Soovime ja loodame, et lastega seotud fotolood aitavad kõigil näitusekülastajatel üles äratada või võimestada nende endi positiivseid emotsioone, kogemusi, mälestusi ning elulusti, mis aitavad luua nii helgemat olevikku kui ka tulevikku”.

Panna kokku kaasaegsest dokumentaalfotograafiast koosnevat näitust lapsepõlve teemal on väljakutse tänu tõsiasjale, et laste fotografeerimisega avalikus ruumis kaasneb palju õiguslikke ja eetilisi küsimusi. See seab nüüdsed fotograafid keerulisse olukorda võrreldes näiteks 30 aasta taguse ajaga Eestis. Näituse kaaskuraator Toomas Järvet: „ On loomulik, et suuremal osal näituse fotodel näeme peategelaste hulgas fotograafide enda, lähedaste või sõprade järelkasvu. Näitus on aga seetõttu oluliselt intiimsem, kartmatum ja ausam. Tänu sedalaadi materjalile näeme väljapanekul erakordseid hetki laste ning nende vanemate või lähisugulaste vahel”.

Näitus on kokku pandud 2021. aastal välja kuulutatud avatud kutsele laekunud fotograafide töödest ja kuraatorite kutsutud autorite fotodest. Tegemist on teise väljapanekuga Dokfoto Keskuse ellu kutsutud seeriast „Eesti dokumentaalfotograafid”.