FAKTIKONTROLL | Ukraina endine inimõiguste volinik pole öelnud, et mõtles sõjakuriteod välja

Peale inimõiguste voliniku ametist vabastamist levivad kuuldused, et põhjuseks on voliniku väljamõeldud valed Ukrainas toime pandud vägistamiste kohta. See ei vasta tõele.

Eestis jagavad alternatiivuudiste leheküljed Eestinen.fi ja Vanglaplaneet uudist selle kohta, kuidas ametist vabastati Ukraina inimõiguste volinik Ljudmila Denisova. Väidetakse, et viimane „mõtles välja“ Ukrainas toime pandud sõjakuriteod, millest ta oma ametiajal rääkis.

See aga ei vasta tõele. Samuti pole see põhjus, miks ta lahti lasti, nagu on väidetud artiklites. Volinik vabastati ametist hoopis seetõttu, et parlamendi arvates ei täitnud oma töökohustusi.

Vanglaplaneedi ja Eestineni artiklid ütlevad juba pealkirjas, et Denissova valetas sõjakuritegude kohta. Nad viitavad väljaandele nimega „Infowars“, mille pealkiri on veelgi süüdistavam, öeldes, et Denissova mõtles konkreetselt vägistamisi välja.

Vanglaplaneedi artiklit on Facebookis näinud umbes 25 000 kasutajat, Eestineni oma 3500.

Mida väidetakse?

Eestinen.fi artiklis väidetakse, et Ukraina endine inimõiguste volinik Ljudmila Denisova mõtles asju välja, et panna teisi riike reageerima. „Asjade“ all on mõeldud sõjakuritegusid, mis Ukrainas toime on pandud.

„Vene sõdurite seksuaalseid julmusi kirjeldanud Denisova tunnistas meediale, et Itaalia parlamendis esinedes nägi ta Ukrainast tüdimust. Ja nii hakkas ta lugusid välja mõtlema, et sundida Itaaliat tegema otsuseid, mida Ukraina riik ja rahvas vajavad,“ on kirjutatud artiklis.

Nii Eestineni kui ka Vanglaplaneedi artiklis on räägitud sellest, kuidas Ukraina parlamendi liikmed heitsid Denissovale ette, et viimane keskendus vägistamistele, mida „ei saanud tõendada“. Parlamendiliikmete üksteise kritiseerimine on üsna tavaline, kuid avaldatud väited ütlevad, nagu Denissova oleks nende süüdistustega ise nõus olnud. Öeldakse, et viimane „tunnistas üles“.

Kõikide nende väidetega viidatakse sellele, et Denissova valetas selleks, et Ukraina saaks riikidelt relvaabi. Spetsiifiliselt räägitakse Denissova kõnest Itaalia parlamendi ees, kus ta Ukrainas toimepandud vägistamisi jutuks võttis.

Kuidas on tegelikult?

Ljudmila Denissova alustas 2018. aasta märtsis Ukraina inimõiguste volinikuna. Kui sõda 24. veebruaril algas, siis oli üks Denissova ülesannetest humanitaarkoridoride organiseerimine ja tsiviilelanike aitamine. 31. mail 2022. aastal vabastati ta ametist, põhjenduseks toodi, et ta ei saanud oma tööülesannetega hakkama.

Mai alguses võttis Denissova palju sõna Ukrainas toimepandud sõjakuritegude kohta. Sealhulgas juhtumite kohta võikatest vägistamistest (1). Ametist lahti laskmisel heideti talle seda ette. Leiti, et Denissova on oma sõnakasutuses liiga julge (2).

Esimesel juunil tegi Ukraina väljaanne Лівий берег Denissovaga intervjuu, et rääkida tema lahtilaskmisest ning esitatud süüdistustest. Sealjuures räägiti talle etteheidetud käsitlusest seksuaalkuritegudest rääkimisel.

Intervjuus sõnas Denissova järgmiselt: „Rääkisin meediale sõna-sõnalt ära, mida rääkisid mulle UNICEFi psühholoogilise tugiliini kallal töötanud psühholoogid, mis on oma töö juba lõpetanud – 15. mai oli viimane päev.“ Ta lisas, et andis edasi kõik, mida kannatanud inimesed tahtsid ühiskonnale ja maailmale välja öelda – et venelased, Vene Föderatsioon, saavad karistada.

„Jah, siis see sõnavara oli väga karm, me arutasime seda (meediaga – toim),“ ütles Denissova ja tunnistas, et võis kohati üle piiri minna. Kuid just sõnakasutusega – ta kinnitab, et kõik, millest ta rääkis, põhines usaldusväärsetel allikatel.

Viimane tsitaat on võtmetähendusega, sest just selle põhjal hakkas liikuma valeinfo. Lause, kus Denissova ütles, et kasutas karmi sõnavara, arvati tähendavat, et viimane mõtles teod välja.

See ei vasta tõele – ta kirjeldab, kuidas kõik juhtumid, millest ta rääkis, olid temani jõudnud ohvrite kaudu, ta kohtus ka ÜRO (Ühinenud rahvaste organisatsioon) peasekretäri eriesindajaga, et rääkida seksuaalsest vägivallast, ning kinnitas, et on töötanud vastavalt protokollidele ja Inimõiguste Nõukogu resolutsioonidele, mis defineerivad selgelt seksuaalvägivalla.

Ta kirjeldas intervjuus, kuidas kasutas värvikat sõnavara, sest seda olevat ohvrid tahtnud. „Seksuaalvägivalla olemasolu on kinnitatud, nüüd peavad uurijad seda tõestama,“ jäi Denissova enda tehtud väidetele kindlaks.

Ülevalpool mainitud valesti tõlgendatud tsitaadi võttiski üles Infowars, kus nimetas antud lõiku intervjuust „ülestunnistuseks“. Sealt omakorda võttis info üle Vanglaplaneet ning nii jõudiski vale informatsioon Eesti meediaruumi.

Denissova kavatseb veel oma vallandamise otsust edasi kaevata, sest leidis, et talle on tehtud ülekohut. Üks, mis kindel – ta ei lastud lahti seetõttu, et ta oleks mingeid kuritegusid välja mõelnud, seda pole ta ka ise üles tunnistanud, nagu väidavad portaalid.

100 päeva peale sõja algust ehk 3. juuniks oli ÜRO kinnitatud andmetel Vene armee toime pannud 124 seksuaalvägivalla kuritegu (3). Kokku on dokumenteeritud enam kui 15 000 sõjakuritegu (4). Kuigi Vene võimud proovivad võikaid tegusid tembeldada väljamõeldiseks, siis arvukad kajastused näitavad vastupidist (5) (6) (7).

Otsus: Vale. Ukraina endine inimõiguste ombudsman ei ole kuskil „üles tunnistanud“, et mõtles välja sõjakuritegusid. Tema intervjuust rebiti välja üks lause, mida kontekstitult ja valesti tõlgendati.