Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme kommenteeris 6. juunil oma Facebooki seinal peaministri käitumist praeguses valitsuskriisis, öeldes: „Teise erakonna ministrite vallandamise asemel oleks põhiseaduspärane käitumine olnud oma valitsus laiali saata enda tagasiastumisega.“

Kontrollime, kas põhiseaduse järgi oleks Kaja Kallas antud olukorras pidanud tagasi astuma.

KONTROLL

Peaministril on põhiseaduse paragrahv 90 alusel õigus teha presidendile ettepanek muuta valitsuse koosseisu, järelikult on teise erakonna ministrite ametist vabastamine seadusega kooskõlas.

§ 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.

Paragrahvi täpsustav kommentaar annab vastuse küsimuse all olevale olukorrale. Koalitsiooni lagunemise korral ei pea valitsus ega peaminister tagasi astuma. Järelikult saab peaminister ka tagasi astumata uue koalitsiooni seadusjärgselt kokku panna.

Samas juhib kommentaar tähelepanu, et sellise talituse kooskõla hea parlamentaarse tavaga on küsitav. Peaministrit saab takistada riigikogu umbusaldus.

PS § 90 võimaldab peaministril valitsuskoalitsiooni nii laiendada kui ka kitsendada, läbimata §-s 89 sätestatud uue Vabariigi Valitsuse moodustamise korda.

PS ei nõua koalitsiooni lagunemise korral valitsuse tagasiastumist. Sellisena tagab § 90 teatava stabiilsuse isegi koalitsiooni lagunemise korral.

Sel juhul võimaldab § 90 kujundada sisuliselt uue valitsuse, minnes mööda §-ga 89 sätestatud valitsuse moodustamise korrast.

Sellise talitusviisi kooskõla § 89 mõtte ja hea parlamentaarse tavaga on küsitav. Kui Riigikogu sellist käitumist aktsepteerib ega avalda peaministrile või valitsusele umbusaldust §-s 97 sätestatud korras, ei tohiks president taolisel juhul keelduda valitsuses § 90 korras muudatuste tegemisest.

Seega ei ole Kaja Kallas oma käitumisega valitsuskriisis põhiseaduse vastu eksinud. Küll aga võib peaminister ka uue valitsuse moodustamiseks tagasi astuda. Sel juhul kulgeks valitsuse moodustamine põhiseaduse 89. paragrahvi alusel: president määrab uue peaministrikandidaadi, kes moodustab valitsuse, mis volitatakse riigikogus. Peaministrikandidaadiks on üldiselt viimastel valimistel kõige enam hääli kogunud erakonna kandidaat.

Kaja Kallas viitas ka ERRile 3. juunil antud kommentaaris, et kui uus koalitsioon saab kokku lepitud, on ta valmis tagasi astuma ning lahendama olukorra hea parlamentaarse tava järgi.

„Kui me saame valitsuskoalitsiooni kokku lepitud, siis ma olen valmis ka tagasi astuma ja tegema seda põhiseaduspäraselt.“

OTSUS

Põhiseaduse paragrahvid ei takista ministrite ametist vabastamist ega kohusta peaministrit tagasi astuma, seega on Kaja Kallas käitumine kooskõlas põhiseaduse tekstiga. Seda, kas peaministri käitumine on kooskõlas põhiseaduse mõtte või eesmärgiga, faktikontroll hinnata ei saa.

Vale.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid