RAAMATUBLOGI: Õdus mõrvalugu üheskoos kellegi pealuuga
Charlaine Harris, „Pealuu päranduseks“, tõlkinud Peeter Villmann, Varrak, 216 lk.
Kirjade järgi on Charlaine Harrise lood ehk Aurora Teagardeni müsteeriumid krimiromaanid, aga sellega on nii ja naa. Jah, tegu on krimkaga, aga kuulub puhtakujuliselt, vaat, et stiilinäitena kategooriasse, mis inglise keeli kõlab: cozy crime.
Maakeeles oleks cozy crime’i tähendus õdus krimka, või meeleolukrimka, kus vägivald ei domineeri, kuritegu pannakse toime väikses kogukonnas ja seda käsitletakse leebelt, pikkides sisse pisut huumorit ning üleüldse on tähtis pigem mõrvaloo ümber loodud taust.
Samas on üsna meelevaldne, milliseid krimiromaane pidada õdusateks. Näiteks paljude arvates olla Agatha Christie lood, kus tegutseb miss Marple just säärased, aga kus Hercule Poirot, omakorda mitte. Mine võta kinni. Raamatukoguneidise Aurora Teagardeni seiklused on aga kindlasti õdus lugemine.
Aurora ehk Roe elab Lawrencetoni väikelinnas rahulikku elu, töötab poole kohaga raamatukogus, veab Tõeliste Mõrvade klubi, kutsutakse alatasa pruutneitsiks – ka endise kallima pulma – otsib elukaaslast ja veab omadega niivõrd-kuivõrd välja põhjusel, et saab elada tasuta kinnisvarafirma omanikust ema majas. Ühesõnaga, üksildase 28-aastase naisterahva eksistents.
Aga siis hakkab juhtuma. Noor kirikuõpetaja kutsub Roe kohtama, aga mis veelgi kummalisem – mõrvaklubi eakas liige pärandab talle kogu oma vara – maja, pataka raha ja ehted. Ent ühes sellega ka pealuu, aga ilma viiteta, kellele kolju kuulub.
Roe elu muutub ühtäkki üsna värvikaks – tuleb uus maja korda seada, olla ärevil, sest nagu naabrite juurde, nii murtakse ka tema vastsesse kottu sisse, siis pruutneitsi töö ja kohtamised kirikuõpetajaga, arupidamine, mida vastse eluga peale hakata, puhutised vestlused politseinikega pealuu teemal ning lõpuks ka töökohast loobumine. Vahelduseks tuleb Roel tõrjuda kadedust, sest kõik pole õnnelikud, et üks lihtne piiga äkitselt rikkaks saab... Ehk siis Roel ja väikelinnaelanikel tegevust leidub.
Ah jaa, see pealuu... Viimastel lehekülgedel selgub, kellele see kuulus.
