Lauri Läänemets: sotsid on võimuleppesse saanud rohkem kui Isamaa. Rahaline kate jääb valimiste teemaks
(102)Sotside juht nendib, et riigiaparaat ei suuda vajaduspõhiseid toetusi teha – seega saavad toetust ka elektriga basseinide soojendajad.
Oleks imelik, kui kokkulepet ei sünniks, sest võimuläbirääkijate lauale on jäänud vaid üks sajaeurone küsimus, ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets reede hommikul Eesti Päevalehele antud intervjuus. Tal jagub palju kiitust Reformierakonnale, kes on teinud palju järeleandmisi. Sotside juht räägib lahti, mida tema erakond on võimuleppesse saanud ja kui palju miljoneid see sealt nõuab. Kuid ta tunnistab, et leppes pole mitte ühtegi tulude poole muutust, millest kõike seda pikaajaliselt rahastada. „See on pärast valimisi teema, et võtta maksupoliitika korralikult lahti ja ümber teha.“
Teil oli vastu neljapäeva väga pikk läbirääkimiste öö ja siis saite natuke hinge tõmmata. Kui kaugel te siis nende kõneluste edenemisega olete? Vahepeal on Reformierakonna liider Kaja Kallas jõudnud öelda, et kui sel nädalal lepe lukku ei saa, siis seda koalitsiooni ei tule.
Meil on ainult üks asi kokku leppida. Põhimõtteliselt oleme lõpus, peaaegu nii lõpus, kui olla saab. Oleks väga imelik, kui seda ühte asja kokku ei lepita. Küsimus on ühe toetuse puhul sajas euros – kas sada eurot suurem või väiksem.
See on peretoetused?
Jah, peretoetuste summa. Ega ta kerge küsimus ole. See on nii Reformierakonna kui Isamaa jaoks märgiline numbripiir, selle üle arutelu laua taga käibki.
On see lihtsalt numbripiir või küsimus, kust raha võetakse?
Ma arvan, et see on numbripiir.
Kuna ütlete, et lepe on peaaegu koos ja oleks väga imelik, kui seda kokkulepet ei tuleks, siis oleks põhjust rääkida sellest, mida sotsid on leppesse saanud. Alustaks ehk eestikeelsest haridusest. Lugesin äsja Helir-Valdor Seedri intervjuud meie nädalavahetuse lehes, kus ta ütles, et küsimus on sotsidele väga hellaks kohaks. Tema ei jaksa enam oodata seda üleminekut, aitab jutust, et on vaja teha ettevalmistusi, asi tuleb ära teha. Tegelikult on Seedril õigus.
See on seal laua taga ka meie soov. Meid eristab see, et tahame selle reaalselt ära teha. Läbirääkimiste erinevad positsioonid erinevadki selle poolest, et räägime realistlikust ära tegemisest. Teised versioonid näevad ette lihtsalt seadusesse aastanumbri panemist.
Meil on lõpuks valik – me ei taha neid läbirääkimisi kummuli ka keerata. Kaalukausil on ka see, et mis Eestist täna, nüüd ja kohe saab, sest lõppkokkuvõttes karjuvad kõik need energiaprobleemid juba näkku. Aga teistpidi olen laua taga ka öelnud, et kui me aastatel 2024 ja 2025 üldhariduses eesti keelele üleminekust räägime, siis on kokku lepitut võimatu ära teha. Kui see on Reformierakonna ja Isamaa suur soov, siis saavad nad võtta ka vastutuse selle eest, et üleminek eestikeelsele haridusele on juba ette ebaõnnestunud.
Seda lihtsalt pole võimalik 2024. ja 2025. aastal ära teha. Me räägime tuhandete õpetajate ettevalmistusest, tuhandetest õpilastest, kes peaks ette valmistama. Seda ei saa teha.
Kas see teie seisukoht, et ei saa teha, ei tule mitte sellest, et olete Tallinnas koalitsioonis Keskerakonnaga, kus pole aastaid selleks mitte midagi tehtud? Ja praegu on ilmvõimatu midagi muuta?
Ei. Laua taga on sotside soov – kui räägime koosõppivast koolist – oluliselt ambitsioonikam kui Isamaa soov. Pikka aega on vaidlus käinud selle üle, kas Eestisse jäävad koolid, kus on vene emakeelega eesti keeles õppivad õpilased ja eesti emakeelega eesti keeles õppivad õpilased või on lihtsalt üks Eesti kool. Sotsid soovivad ühte kooli, et poleks mingit erinevust. Isamaa on kogu aeg öelnud, et meil on ühed koolid ja teised koolid. Ehk siis meie plaan laua taga on olnud sisu poolest ambitsioonikam.
Aastaarvude mõttes oleme laua taga tegelikult kõik tunnistanud, et 2024. aastal ei ole seda tegelikult võimalik teha. Teame laua taga seda kõik. 2026 oleks kõike seda alustada väga suur ambitsioon. Sellepärast me seda sotside poolt oleme soovinud. Siis oleks esimese ja neljanda klassi õpilaste jaoks, kust see peaks hakkama, mingisugune ettevalmistus reaalselt teha.
Õpetajate arvu puhul tuleb arvestada, et see pole ainult venekeelsete, vaid ka eestikeelsete koolide küsimus. 2029. aastal on meil tänastest õpetajatest pensioniikka jõudnud 36% ehk umbes 4000 õpetajat. Nüüd eestikeelse haridusele üleminek tähendab veel 2000–3000 õpetaja vajadust. Me räägime 7000 õpetajast – kui keegi arvab, et neid on aastaga võimalik leida, ja suudab põhjendada, kuidas see võimalik on, siis seda ma tahan näha!
Kui räägite 7000 õpetajast, siis kust te raha leiate? Õpetajad räägivad niikuinii, et kui nad palgatõusu ei saa, siis hakkavad streikima. Ühegi valitsuse jaoks pole hirmsamat asja kui õpetajate streik. Seda on korra kogetud ja kui see tuleb, tulete valitsusest kilinal-kolinal alla!
Seda oleme meie ka rääkinud. Mitte streigist, vaid rahast. Minu hinnangul on eestikeelsele haridusele ülemineku kulu lähiaastatel umbes 100 miljonit eurot. Partnerid pole tahtnud nii avatult laua taga rääkida, aga me oleme selle eest väga palju seisnud. Ka oleme avatult öelnud, et kui õpetajate palk ei tõuse 120% juurde keskmisest palgast lähiaastatel, siis on eestikeelsele haridusele üleminek lihtsalt unistus.
Hakkab juhtuma see, mis täna näiteks Narvas näha on. On tehtud pilootprojekte, mis näevad ette näiteks lasteaias õpetajatele suurema palga maksmist. Koolist lähevad õpetajad siis lasteaeda. Siis tehakse kooli pilootprojekt ja õpetajad lähevad lasteaiast kooli. Juurde neid ei teki.
Eksole, aga juba räägivad ülikoolide rektorid, et õppejõud lähevad kooli tööle, sest seal on paremad palgad. Ülikoolid nõuavad ka rohkem raha?!
Kahjuks nii on. Õnneks oleme kokku leppinud ka kõrghariduse rahastamise skeemi. See on sama, mida rektorid soovivad. Ja ma loodan, et lisaks sellele tuleb juba sel aastal üks osa ülikoolidele ära.
Mida see tähendab?
Praegu arutame laua taga seda, mis summa võiks riik juba sel aastal ülikoolidele anda. Rahapuudus ei käi aastaarvuga kaasa, see on juba täna. Rektorid ütlevad ju ka, et eestikeelne haridus ülikoolides on sellepärast ohus, et nad ei saa selle raha eest enam eestikeelseid õppejõude.
Kas lahenduse sees on ka tasulise kõrghariduse osa suurendamine?
Ei, ei ole. See on riigi toetuse suurendamine ülikoolidele, et oleks võimalik õppejõududele palka maksta.
Ja suures piires, mida see tähendab?
Aastane vajadus on umbes 20 miljonit. Aasta lõpu vajadus on siis vastavalt poole väiksem. Mis see täpselt olema saab, ei oska ma täna veel öelda.
Kui kõnelustel on üleval veel vaid peretoetuste küsimus ja ülejäänud lukus, siis mis te sotside vaatest olete kokkuleppesse saanud? Seeder ütles intervjuus, et Reformierakond on valmis olnud kõike andma, peaasi, et saaks valitsuse kokku…
Selles mõttes tuleb Reformierakonda kiita. Nad on teinud väga palju järeleandmisi algsetest positsioonidest. Kompromisse teha on kõigi roll. Sellega ma päris nõus ei ole, et õige kompromiss on see, kus üks osapool saab 100% oma soovidest (viitab Helir-Valdor Seedri kompromissi definitsioonile – R.P.), sest see võib kellegi teise sooviga n-ö vastuolus olla. Kompromiss on ikka see, kus leitakse ühisosa.
Isamaal on olnud kolm-neli suuremat teemat. Sotsidel on olnud oluliselt rohkem. Kui vaatama hakata, siis sotsid on saanud väga palju.
Esiteks miinimumpalk tulumaksuvabaks. Kui vaadata läbi aegade Eesti valitsusi, siis kui selle ära teeme, on see väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormuse vähendamise mõttes üldse teine nii suur samm Eesti ajaloos. Varasemalt on tehtud seda 10–15 euro kaupa. Sellist sammu on teinud muide ainult valitsused, kus on olnud sotsid. See jätab reaalselt rohkem raha kätte ja on suurema mõjuga kui aktsiisilangetused, millest on palju räägitud. Meil on Saksamaa ja teised näited, et aktsiisilangetuste raha kaob kuskile ära, inimesteni ei jõua. Siin jääb raha kätte.
Teine asi on energiatoetused. Sisuliselt oleme kokku leppinud need skeemid, mida sotsid aasta aega tagasi energiakriisi tekkides riigikogus rääkisid. Ehk siis Norra skeem, kus pannakse energiahindadele lagi. Gaasilagi, kaugküttelagi ja universaalselt kõigile. Gaasi puhul räägime küll ka mingist kindlast mahust. Elektri puhul on kombinatsioon Isamaa ja sotside nägemusest ehk siis elektrituru reform, mis tähendab ilma börsihinna mõjuta elektri hinna kujunemist inimeste jaoks ja sealt veel allapoole siis, mille riik garanteerib odavamaks, mille riik garanteerib odavamaks. Ehk siis sotsiaalse elektri pakett.
Siis hooldekodukoht pensioni eest. Omastehoolduse reform, mida sotsiaaldemokraadid pikka aega on soovinud. Oleme kokku leppinud, et see tuleb. Väga paljudel inimestel pole võimalik pensioni eest hooldekodukohta saada. See vahe, mis sinna jääb, selles tuleb appi riik. Mudel töötatakse täpsemalt veel välja ja tehakse ära. Aga see on väga oluline tänase kriisi meetmena, sest lõppkokkuvõttes pole see koormus mitte pensionäridele, see on paljude noorte perede õlgadel.
Võin veel edasi minna?
Aga palun!
Siis on ambitsioon toota aastal 2030 taastuvat elektrit sama palju, kui terve Eesti tarbib. Nii suure ambitsiooni on seadnud vaid Põhjamaad. See ei tähenda, et selleks ajaks peavad muud energiatootmise võimsused sulguma, vaid seda, et suudame selleks ajaks ise taastuvat, odavat elektrit toota, mis meie majandust ja inimeste toimetulekut toetab. See tegeleb pikaajaliselt energiaküsimuste lahendamisega ja sealt tuleb rida igasuguseid energeetikat puudutavaid tegevusi.
Kõrgharidusest rääkisime. Aga mis puudutab riigikaitset, siis nüüd peale seda olulist NATO kohtumist tuleb osa vajalikke võimekusi liitlaste poolt, aga midagi kindlasti jääb puudu. Oleme kokkuleppel, et puudujääva teeb Eesti ära. Aga kokkulepe on ka selles, et kui varasemalt oleme teinud investeeringuid relvasüsteemidesse, siis investeering inimestesse peab ka tulema ehk siis tegevväelastesse. Iga võime arendamine tuleb muidu mõne olemasoleva võime asemel. Iga 100 miljoni investeeringu puhul peab 4% minema personalile. Seda ka kaitseliidu puhul. Suurendame personali ja väljaõppe rahastust.
Seda siis lisaks praegu planeeritud kaitsekuludele?
Jah.
Need on toredad punktid. Aga ei saa jätta küsimata, mis need hinnasildid on. Haridusest juba rääkisime, kõrgharidusest ka. Aga võtame siis järjest teised – tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, mis see maksab?
See maksab natuke enam kui 80 miljonit eurot. Kaks korda vähem näiteks kui aktsiiside langetamine. Aga palju mõjusam.
Energiapakett ja toetused?
Ma arvan, et see jääb sinna 250 miljoni juurde. Aga see sõltub, milline on energia hind. Eelmisel talvel jäid ta väiksemaks. Ja gaasi puhul on suur mure, et meil seda gaasi oleks.
Ja palju maksab omastehoolduse reform ehk pensioni eest hooldekodu koha tagamine? Kui inimene paneb pensioni aga koha maksumuse puuduoleva osa järgi, siis sirutab näiteks selles äris tegutseva rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse abikaasa kohe käe teie poole?
Seal tuleb vaadata, et riik ei hakkaks kellegi tohutuid kasumeid kinni maksma. See sõltub, kuidas ta ellu viiakse, ja seal on erinevaid võimalusi. Kõige lihtsam võimalus on anda inimesele või omavalitsusele see raha otse. Teine võimalus, et kompenseeritakse hooldekodus mingisugust osa teenusest – on ta ravi või hooldusega seoses. Piirid pannakse paika. Aga ta võib 40 miljoni kanti jääda.
Nii – loeme siit need summad kokku ja saame palju-palju miljoneid. Ning me pole üldse veel rääkinud Isamaa peretoetustest. Vähemalt pool miljardit on siin poole aastase valitsuse jaoks sedasi sisse kirjutatud. Kust te selle raha võtate?
See ei ole poole aasta jooksul. Me räägime ikka asjadest, mis hakkavad järgmisest aastast.
Muide, täna on seda võimalik teha olemasoleva eelarve raames, sest täna on riigi ülelaekumised suure inflatsiooni tõttu suured. Aga jah, see ei ole arvatavasti tulevikus nii. Riigieelarve nõukogu on juba ammu valitsusele öelnud, et senine maksude struktuur ei võimalda selle riigi ülalpidamist, nagu täna oleme seda harjunud nägema. Aga see on pärast valimisi teema, et võtta maksupoliitika korralikult lahti ja see ümber teha.
Aga miks on nii, et kuludest saame rääkida valimiste vahel ja neid muudkui juurde panna. Aga kui küsin, et kust tulud tulevad, siis öeldakse, et vaatame pärast valimisi?
Minul ei ole probleemi seda ka täna kokku leppida. Olen seda ka laua taga öelnud. Kui vaatame näiteks Eesti tulumaksusüsteemi, siis mõne koha pealt on see täiesti Ladina-Ameerika või Venemaa. Ise tahame olla eesrindlik Euroopa ja Põhjamaa riik, aga maksusüsteem on Venemaa või Lõuna-Ameerika oma.
Seal leppes ei ole siis ühtegi tulude poole muutust?
Ei, sellisena ei ole.
Aga kas te vaatate vähemalt üle või kärbite mingeid eelmise või eelmiste valitsuste kuluplaane, mis annab sinna reaalselt neid uusi kulusid lisada? No näiteks, kui teete kõik need toetused, siis kas see Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse 50-eurone ühekordne toetus sügiseks jääb alles, on ta enam vajalik?
Ei, selle kärpimisest me pole rääkinud ega ka lepingusse kirjutanud. Neid kohti pole puutunud.
Aga kärpimisest, siis sotsiaaldemokraatidel on väga selge seisukoht selles osas. Kui oli läbirääkimistele eelnenud konsultatsioonide ring, siis ütlesime, et kärpeid, nagu nad praegu planeeritud olid, ei ole võimalik sellises kriisiolukorras teha. Mina ei kujuta ette, kuidas saab veel politseist kuskilt kärpida või päästeametist. Järvamaa inimesena pole meil sisuliselt varsti enam politseid ja päästeametit olemas. Oleme nii absurdi jõudnud selle kärpimisega. Lahendused pole kärpimises, vaid maksusüsteemi muutmises.
Kas saite leppesse sisse, et kärpimised jäävad ära?
Ei, me ei pea seda leppesse panema. Konsultatsioonide ringis juba ütlesime ära, mis on meie raamistik – ja see oli meie oma. Ma ei suuda kuidagi ette kujutada, et täna kriisis lähme ütlema, et me võtame politseinikke vähemaks või ei tõsta nende palka. See pole lihtsalt võimalik!
Näiteks kaitseväge ja kaitseliitu sel aasta kärbiti veel. Absurdne, me räägime julgeolekuolukorrast ja investeeringutest ning samal ajal kärbime. Kes siis nende relvasüsteemidega tegeleb, see ei ole võimalik, saame kõik sellest aru.
Seega politseinikud, päästjad ja kaitseväelased võivad sel aastal palgatõusu oodata?
Ma arvan, et palgatõusud tulevad. See on väga oluline asi, sest inflatsioon on nii kõrge olnud. Räägime palkadest eelarve ja eelarvestrateegia tegemise ajal, neid me koalitsioonileppesse ei kirjuta, sest meil on vaja ära oodata rahandusministeeriumi majandusprognoosid.
Kui kuulasin energiatoetuste paketi juttu, siis on plaan jagada toetust kõigile ühtlaselt. Ehk siis jagame vähest raha, mis meil on, kõigile. Need lahendused toovad kaasa selle, et vaesemad jäävad vaesemaks, rikastele antakse raha pihku, kel on muidugi hea meel, aga suurt ei muuda?
Ma siis valgustan valikut. Valik on see, et tuleb paberimajandus ja veel hullem. Mina ei juhi ministeeriumi ja ei saa sedasi küsida, kuid meie riigiaparaat ütleb, et ta ei ole võimeline tegema vajaduspõhist süsteemi, mis oleks ilma paberimajanduseta. Meil on ju tingimus kõigi soov, et ei oleks paberimajandust avaldustega omavalitsuste ukse taga.
Oleme ka pikalt vaielnud, kuid ka siin võib olla, et inimene tundub rikas, sest kasutab palju elektrit. Kuid ei pruugi olla. Inimene on teinud investeerinud seal oma õhksoojuspumpa ja tal ongi suured elektrikulud. Ja ta on täiesti tavaline keskklassi inimene, õpetaja näiteks.
Tõsi, siia satub arvatavasti kolm inimest, kes soojendavad elektriga ka basseini. Jah, satub. Aga neid ei ole väga palju.
Minu peamine mure on see, et keskklassi inimene ja madalama palgaga inimene oleks eelkõige hoitud. Loogika on ka selles, et see pole mingi tavaprotsess täna energeetikas ja peaksime eeldama, et inimesed võisid seda ette näha ja peaksime seda karistama. Ei.
Kui nüüd peaks see viimane küsimus lahendatama leppes ja lähete valitsusse, siis mis ministriks sotside esimees läheb?
Kogu aeg küsitakse ja vastus on üks: kuni pole isegi mitte ministri portfelle jaotatud, ei saa ka minna. Ma lähen kindlasti läbirääkimiste laua taha mitte iseendale mõeldes. Meil on ikka erakonna nägemus, mida tahame teha, ja see tähendab, et peame teatud valdkondades saama neid asju teha. Kuid ma ei saa seda avaldada, sest pärast keegi loeb lehest, enne kui me läbi rääkima oleme hakanud.
