FAKTIKONTROLL | Kas Varro Vooglaiul on õigus, et Ungaris on kütusehind euro odavam kui Eestis?

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas Ungari kütusehind on Eesti omast euro odavam, nagu väidab Varro Vooglaid.

TSITAAT

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhtfiguur Varro Vooglaid kirjutas 30. juunil oma Facebooki seinal, et Ungari valitsus on suutnud säilitada kütusehinna 1,2 eurot, samas on Eestis kütuse hind tõusnud juba 2,2 euroni: „Ungaris on bensiini hind 1,2 eur/liiter, Eestis 2,2 eur/liiter.“

Kontrollime, kas Varro Vooglaiul on õigus, et Ungaris saab bensiini osta 1,2 euro eest.

KONTROLL

Euroopa kütusehindadest saab ülevaadet Euroopa Komisjoni kodulehelt, kus võrreldakse iga nädala keskmist kütuse müügi hinda kõigis Euroopa Liidu riikides (Weekly Oil Bulletin). Ka Varro Vooglaid viitab postituses selle allika 20. juuni statistikale, mis näitab tõepoolest, et Ungaris on Euro-super 95 bensiini keskmine hind 1,226 ning Eestis 2,126 eurot.

Ka eelmise ja järgmise nädala ülevaated näitavad sarnast trendi.

Ungari kütusehinnale on kehtestatud riiklik hinnapiir 480 forintit ehk ligikaudu 1,2 eurot. Selle hinna eest saavad kütust osta aga ainult kohaliku numbrimärgiga autod. Välismaise numbrimärgiga autod peavad kütuse eest maksma turuhinda, mis on umbes 60% kallim ja kõigub hinna juures 2 eurot liitri eest.

Näiteks Varro Vooglaiu postituses märgitud kuupäeval, 20. juunil oli kütuse liitrihind võõramaise numbrimärgiga autole Ungaris 785,5 forintit ehk 1,96 eurot. Euroopa Liit on tõstatanud küsimuse, kas sellise erisuse tegemine Euroopa Liidu siseselt on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega.

Seega on tõsi, et Ungaris saavad kohaliku numbrimärgiga autod tankida liitri kütust 1,2 euro eest. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et hind ei kehti välismaise numbrimärgiga autodele, sh Ungari kodanikele, kellel ei ole Ungari numbrimärgiga sõiduk.

OTSUS

Pigem õige.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile [e-mail].

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud ja teised avaliku elu tegelased faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi