Mure on selles, et nende töövormide laiemalt levides suureneb ka selliste inimeste hulk, kes ei maksa regulaarselt sotsiaalmaksu ja kellel pole seetõttu ka sotsiaalseid garantiisid. Noor ja terve inimene ei pruugi pikka aega tajuda, kui vajalik on riiklik tervisekindlustus, samuti pensionikindlustus, aga haigeks ja/või vanaks jäädes saadakse sellest kiiresti aru. Tuleb tagada, et meie sotsiaalkindlustussüsteem poleks selleks ajaks pöördumatult uppis – et peale teenuste vajajate oleks ka maksude maksjaid.

OÜ-tamise, tööampsamise, platvormitöö jmt kiirenevat levikut arvestades oleks maksubaasi laiendamine loogiline.

Nii sotsiaalministeeriumi ametnikud kui ka arenguseire keskuse eksperdid on viimase paari aasta jooksul esitanud oma stsenaariumid ja ettepanekud, aga siiani ei peeta poliitilist debatti selle üle, kuidas edasi minna. Selles teemas ei saa ju rääkida toetuste jagamisest, vaid tuleb arutada maksude ümberkujundamist nii, et osa inimesi hakkab maksma senisest rohkem.

Näiteks arenguseire keskus pakub, et pikas perspektiivis võetaks eesmärgiks sotsiaalmaksust üldse loobuda ja „viia sotsiaalkaitse rahastamine üle allikatele, mis arvestavad paremini tulude kasvava mitmekesisusega“. Sotsiaalministeerium pakub üheks lahenduseks laiendada maksubaasi, millelt sotsiaalmaksu tasutakse: lisada palgale jmt ka dividendi- ja renditulu. See mõte pole vaimustust tekitanud, kuid olgem ausad – OÜ-tamise, tööampsamise, platvormitöö jmt kiirenevat levikut arvestades oleks see loogiline.

Kas kellelgi on paremaid ettepanekuid? Või laseme asjal vanaviisi edasi veereda, kuni praegune süsteem enam üldse ei toimi? Paindlike töövormide menu tõttu maksude nüüdisajastamine olgu üks järgmise valimiskampaania teemasid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid