Mida väidetakse?

Postitaja väidab, et keskmine tuuleturbiin vajab aastas pisut üle 300 liitri määrdeõli. Ta lisab, et tavaliselt on turbiinid valmistatud naftast ja sünteetikast.

„Keskmises tuulepargis on 150 propellerit, mis teeb aastas 45 000 liitrit õli tuulepargi kohta,“ arvutab ta.

Selliste arvude põhjal järeldatakse, et tuuleturbiinide valmistamine on suure keskkonna koormaga ning siia lisandub ka naftasaaste.

„Tänase tehnilise taseme juures on rohepööre üks ilge vale,“ järeldab postitaja.

Postituses esitatud numbrid on valed ja tuuleenergia on tegelikult üks keskkonnasõbralikemaid energiaallikaid

Allikaks on märgitud lõik USA psühholoogiadoktori Patricia Pitcheli mõtisklustest, mille viimane aasta tagasi LinkedIni postitas. Seal kirjutas Pitchel pikalt, kuidas tema arvates on tuuleenergia õli-kulukas. Mainitud on ära ka tema doktorikraad, kuid täpsustamata jäeti, et Pitchel omab psühholoogilise nõustamise doktorikraadi ning pole seega valdkonnaga kuidagi seotud.

Kuidas on tegelikult?

Peab paika vaid see, et tuulikud vajavad tõepoolest õlitamist ja hooldust.

Kuid kindlasti ei vaja tuulikud õli nii palju, kui väidetud postituses.

Eesti Energia taastuvenergia kommunikatsioonijuht Tuuli Härson kinnitab, et reaalne õlikulu tuuliku kohta on kordades väiksem, kui postituses välja toodud..

Härson tõi näiteks Enefit Greeni suurima tuulepargi Eestis, milleks on 17 tuulikuga Narva tuulepark, kus toodeti mullu ligi 80 gigavatt-tundi elektrit.

„Määrdeõli kulus iga tuuliku kohta keskmiselt kümme liitrit ehk aastane kulu kogu pargi kohta jäi alla 200 liitri,“ selgitas ta.

Võrreldes mittetaastuvate energiaallikatega, on tuulikud siiski selgelt loodussõbralikumad.

Kümme liitrit tuuliku kohta pole ligilähedalegi postituses välja toodud 300 liitrile, ehk tegemist on valeväitega.

Tuuleturbiinide keskmine eluiga on umbes 25 aastat ning eluea jooksul toodavad need umbes 40 korda rohkem energiat, kui tuulikute tegemisse, hooldusesse ja kõrvaldamisele kulub (1).

Tuuleturbiinid kaaluvad üles ka oma ökoloogilise jalajälje: üks tuulik toodab umbes üheksa grammi süsihappegaasi iga kilovatt tunni kohta, mis ta toodab (2). Uuemad, kaldast kaugemale ehitatud turbiinid paiskavad õhku vähemgi.

Võrdluseks: päikeseparkide CO2 jalajälg on keskmiselt 33 grammi, gaasil 442 grammi, kivisöel 864 ja pruunsöel 1034 grammi iga kilovatt-tunni toodetud energia kohta.

Tuuli Härsoni sõnul analüüsitakse tuulikute ökoloogilist jalajälge pidevalt ning selleks võetakse arvesse kogu tuuliku elukaar, ehk kõik, mida on turbiini tootmiseks vaja: pargi püstitamine, opereerimine-hooldamine ja lõpuks ka demonteerimine.

Otsus: Vale. Postituses välja toodud arvud ja järeldused ei vasta tõele.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid