21. juuni intervjuus Eesti Päevalehele arutas värskelt uuesti välisministriks saanud Urmas Reinsalu (Isamaa) Euroopa Liidu hääletuskorra küsimust, mis on Ukraina sõja ja ELi sanktsioonide otsuste kiirendamiseks tõusnud. Veto süsteemi alternatiivi osas väitis Reinsalu: „Aga elanike ja riikide arvu kombinatsiooni põhjal kvalifitseeritud häälteenamuse arvestamisele üleminek tähendaks, et ka meie regiooni puudutavaid küsimusi oleks võimalik menetleda nii, et Põhjala, Balti riigid ja Poola jääksid alla kvalifitseeritud häälteenamuse künnise.“

Kontrollime, kas tõesti meie regioonil häälteenamust ei tekiks.

KONTROLL

Euroopa Liidu välispoliitika ja turvalisuse küsimuste üle otsustab Euroopa Ülemkogu kasutades ühehäälse toetuse süsteemi, kuna need küsimused loetakse liikmesriikide jaoks tundlikeks teemadeks. Selle alternatiiviks on nii Euroopa Komisjoni president kui ka mitmed teised liikmesriikide juhid pakkunud kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi kasutamist.

Kvalifitseeritud häälteenamusele saab jõuda, kui kaks tingimust on täidetud: esiteks, kui 55% liikmesriike otsust toetab (15 riiki 27-st) ning toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu elanikkonnast.

Reinsalu loeb meie regiooniks Poola, kolm Balti riiki ning Põhjala - tõenäoliselt Soome, Rootsi ja Taani. Need seitse riiki kokku jäävad juba alla esimeses tingimuses nõutud 55%. Seitsme riigi rahvaarv on 2021. aasta andmete kohaselt kokku 65,6 miljonit. Euroopa Liidu 446,9 miljonist moodustab see kõigest 14.7%. Seega ka teist tingimust ei täidaks meie regiooni riigid kollektiivselt ära.

Samuti ei piisaks meie riikidest, et olla blokeeriv vähemus - see nõuab vähemalt nelja riiki, kelle kollektiivne rahvaarv moodustab rohkem kui 35% ELi populatsioonist.

OTSUS

Tõsi

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid