Kas ilmataat tuleb talvel energiakriisis appi? Teadlane: kindlat prognoosi teha ei saa, aga kuum suvi ei tähenda külma talve
(33)Euroopat raputava energiakriisi taustal kommenteerib Tartu Ülikooli kliimateadlane Marko Kaasik, et aasta lõpu kohta järeldusi teha on veel vara. Laiem järeldus toimuvast on, et Euroopa peab kiiremas korras minema üle taastuvenergiale.
Värske majandus- ja taristuminister Riina Sikkut tõdes Eesti Päevalehe intervjuus, et eestlaste kütteperioodil hakkama saamine sõltub sellest, kui vara algab talv ning kui külmaks ilmad lähevad. Vene meedias avaldatakse omakorda lootust, et talv tuleb eurooplastele karm.
Tartu Ülikooli kaasprofessori Marko Kaasiku sõnul on ilma kohta niivõrd pikaajalise ennustuse tegemine praktiliselt võimatu. Õppejõud selgitab, et kliima sõltub rõhkkondade vaheldumisest ja tsüklonite liikumisest. Näiteks Eestile iseloomuliku vahelduva sooja ja külma talveilma põhjustab meist üle liikuvad lõuna poolt tulevad tsüklonid. Samas üle Põhja-Euroopa läände liikuvad tsüklonid toovad 0 kraadi lähedase temperatuuri ja sula. „Parimal juhul annab prognoosida kuni kahe kuu võrra ette, terve talveperiood on hetkel ennustamatu,“ sõnab ta.
„Ilmselt on hakanud kliimavööndid selle (kliimasoojenemise) raames liikuma ja kõrbe vöönd hakkab vahemere maadesse tungimaa.“
Hetkel on erinevalt Soomest, Poolast ja Baltikumist suurem osa Euroopast jätkuvalt vähemalt osaliselt sõltuvuses Vene gaasist ning hädas alternatiivsete lahenduste leidmisega. Delfi uuris eksperdilt, kas tänavune Lääne-Euroopa kuumalaine võib endaga kaasa tuua ka sedavõrd külmema talve ja energiaressursside puudust veelgi võimendada. Kaasiku sõnul taolisteks oletusteks põhjust ei ole. Tema sõnul pärineb arusaam, et „mida soojem suvi, seda külmem talv“ tõenäoliselt aegadest, mil meie kliimasse ei pääse Atlandi ookeani õhumassid. Sellisel puhul tõepoolest on suved tavapärasest soojemad ja talved külmemad, kuid püsiva reeglipärasusega sellisel juhul tegu pole.
Teadlase sõnul on Lääne-Euroopa praegune kuumalaine tõenäoliselt seotud kliimamuutusega. „Ilmselt on hakanud kliimavööndid selle raames liikuma ja kõrbevöönd hakkab vahemere maadesse tungimaa,“ sõnab Kaasik. Ta lisab, et ka Eestis on nii talved kui suved mitme kraadi võrra soojemaks muutunud võrreldes 20. sajandi keskmiste näitajatega.
See on nüüd juba kriisi meede ning seda tuleb teha väga kiiresti.
Füüsikuna Eesti ja Euroopa energiaprobleemidest rääkides leiab Kaasik, et kõik sõltub sellest, kui kiiresti arendatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. „See on nüüd juba kriisimeede ning seda tuleb teha väga kiiresti,“ ütleb teadlane. Tema sõnul loob leevendust see, et vastavad installatsioonid on suhtelised väikese võimsuses juureski järjekindlalt ja kiiresti arendatavad ning olemas on ka vastavad salvestusvõimekused. Ta toob näitena Paldiskisse rajatava hüdroakumulatsiooni jaama. Muude alternatiivsete energiaallikatena Eestile näeb Kaasik kas päikese- või tuuleenergiale tuginevaid tootmisviise. Tema sõnul on Eestil vedanud, sest kahe allika peale saab kaetud terve aasta - talvel on tuulisem ning suvel päikselisem. „Tuule puhul ma rõhutaks, et need tuulepargid, mis töötavad efektiivselt, rajatakse üldjuhul madalasse avamerre,“ lisas ta. Teadlase sõnul on selline olukord Eestile õnnistuseks.
Päikeseenergiat puudutava osas möönab teadlane siiski, et eratarbimise näol toimiks tõenäoliselt vaid võrku tootmine. Sellisel juhul saab inimene võrku müüa, kui elektrit üle on ning osta siis, kui puudu jääb. Aastaringseks isemajandamiseks tuleks sellisel juhul siiski tõenäoliselt päikesepatareide kõrvale paigaldada ka tuulegeneraator, kuid ka see toimiks vaid rannikualadel, sest sisemaal on tuuletakistusi liiga palju.
