Keelekeskuse juht Lyosha Razin: koolide praegune eesti keele on kõigest kõnekeele imiteerimine

Hoolimata osavõtlike lastevanemate, andekate õpikuautorite ja paljude suurepäraste õpetajate püüdlustest on eesti keele õpet puudutav probleem vene koolides endiselt aktuaalne. Lühidalt kõlab see nii: lapsed ei räägi eesti keelt. Jätan kõrvale tänamatu küsimuse „Kes on süüdi?“ ja vastan küsimusele „Mida teha?“.

Selleks et laps eesti keelt räägiks, tuleb talle eesti keeles rääkimist õpetada. Tundub iseenesestmõistetav. Meenutan oma kooliaja keeleõpinguid ... Kui palju me seal õigupoolest rääkisime või suhtlesime? Enamjaolt pöörati tähelepanu grammatikale ja lugemisele. Siit ka tulemus: aru saan, aga ei räägi.

Rollimängud päheõpitud dialoogidega ja võõra teksti ümberjutustamine on kõnekeele imiteerimine. Elusa suhtluse alustaladeks on õppija enda mõtted ja improviseerimine. Meil on põnev suhelda siis, kui me ei tea ette, mida meie vestluskaaslane vastab ja kuidas ta reageerib (muuseas arendab see ka kuulamise oskust).