Nagu kirjutas hiljutises New York Timesi essees ajaloolane Timothy Snyder, peaksime nüüd arvestama, et ka Venemaast tuleks rääkida kui fašistlikust riigist.

Ent kui Hispaanias oli võimalik ka fašistliku korra rahumeelne lõpp – Francisco Franco ise määras endale järeltulijaks kuningas Juan Carlos I-e, kes tõi tagasi demokraatia – siis Venemaa osas Kasekamp kahtleb.

„Venemaa olukorra teeb raskeks see, et ta on ikkagi suur impeerium. Ka praegune sõda Ukrainas on koloniaalsõda, aga sõdivad seal dagestanlased ja burjaadid,“ kirjeldab ta. „António Salazari lõpp Portugalis näiteks tuligi siis, kui kaotati need sõjad Aafrikas. Ning Hispaania oli ammu oma kolooniatest lahti saanud. Nii et Venemaal on üks asi üleminek demokraatiale ning autokraatse režiimi kukutamine, aga imperialistlik suurriiklik mõtteviis ning riigi ülesehitus varjatud impeeriumina jääb komistuskiviks.“

Saates kuuleme

Millisele fašistlikule riigijuhile Putin enim sarnaneb?

Kuidas on lääs fašismiga läbi ajaloo leppinud – oli ju Portugal näiteks NATO asutajaliige?

Mis rolli mängivad fašismi püsimisel, ka Venemaale mõeldes, konservatiivne mõtteviis ning tajutud alandused?

Kuulake Krister Parise juhitud saadet „Diktaatorid“ koos Andres Kasekampiga siit!

Ekspress Meedia
Diktaatorid: Franco mõju Putinile
1x
00:00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid