Henn Põlluaas: kraanade ja veoautode kriisi meil pole. Alustame punamonumentide mahavõtmist pronkssõdurist

On ütlematagi selge, et sellised ausambad, mälestusmärgid ja -kivid, mida üle Eesti on tublisti üle kahesaja, on eestlastele alandavad, vastuvõtmatud ja ajalugu võltsivad ning need tuleb viivitamatult maha võtta.

Seda oleks pidanud tegema juba kolmkümmend aastat tagasi. Nii Eesti konservatiivne rahvaerakond kui ka selle eelkäija Eesti rahvuslik liikumine on Nõukogude okupatsiooni ülistavate mälestusmärkide teisaldamist avalikust ruumist nõudnud juba ligi kaks aastakümmet, kuid meile vastati vaid süüdistustega russofoobias ja äärmusluses.

Samasugune asi juhtus pronkssõduri või õigemini pronksokupandi puhul, mis lõpuks, kui selle ümber Kremli mahitusel toimuv oli ületanud juba igasugused piirid, siiski minema viidi. Toona oleks pidanud ette võtma ka kõik ülejäänud punamonumendid. Aga ilmselt mõtlesid ka täna võimul olijad eelolevatele valimistele ja muulaste häältele.